Koduomanikud

NB! enne kolimist

2011-01-13T01:20:00.000-08:00

21 põhilist soovitust, mida võiksite enne kolimist teada.

1. NIMEKIRI. Koostage nimekiri, mida tuleb teha enne ja pärast kolimist.

2. JÄTKE MAHA. Vältige kolimast kõike, mida te tegelikult ei vaja. Kallis, aeganõudev ja füüsiliselt tarbetu tegevus on liigutada asju, mida te ei vaja.

3. VABANEGE SEGADUSEST. Enne, kui hakkate kolima visake ära esemed, mida teil kindlasti ei ole enam vaja.

4. ÄRGE HOIDKE KOKKU KOLIMISFIRMA PEALT. Valige kogenud kolimisfirma, kellel on hea maine ja teenindus ning, mis kõige tähtsam – on usaldusväärne.

5. LEIDKE ABILISI. Nii jõuate palju rohkem ära teha. Näiteks võivad pereliikmed ja sõbrad aidata teil pakkida. Kui teie lapsed on piisavalt vanad, saavad ka nemad pakkimisel abiks olla.

6. KOLIMISKASTID. Hankige piisavalt suured ja tugevad kastid. Kindlasti peaksid need olema puhtad, heas seisukorrad ja sellised, et neid saaks sulgeda kleeplindiga. Kui teil on vähe asju, siis võite tühje kaste hankida kohalikust poest. Alkoholi kastid on näiteks tugevad ja vaheseintega ning sobivad hästi klaaside, pokaalide, vaaside jms. pakkimiseks, kuid veenduge, et neil on kaaned. Spetsiaalseid kolimiskaste saab aga osta/rentida kolimisfirmalt.

7. KASTIDE LAHTI PAKKIMINE A-B-C SÜSTEEMIGA. Kõik kastid, mille peate lahti pakkima juba esimesel päeval oma uues kodus märkige kirjaga PRIORITEET A. Kui sisu on oluline aga mitte otsustava tähtsusega, märkige PRIORITEET B. Kui kast sisaldab väljaspool hooaega esemeid, puhkuse esemeid ja muid asju, mida ei pea kohe lahtipakkima märkige kirjaga PRIORITEET C. Uues kodus hakake lahti pakkima A, B, C järjekorras.

8. PAKKEMATERJAL. Te vajate palju pakkepaberit ja tugevat teipi. Kui kasutate pakkepaberi asemel vanu ajalehti on tõenäoliselt hiljem midagi tindiga määrdunud ja vajab pärast lahtipakkimist puhastamist. Kolimisfirma kasutab spetsiaalset pakkepaberit. Ostke õige pakkematerjal oma kolimisfirmast asjadele, mida eelistate terve ja puhtana hoida. Jõupaber, pehme paber, löögikindel lainepaber, pakkepaber, mullikile, pakkekile jne. on suurepärased pakkematerjalid ja neid kõiki on võimalik osta kolimisfirmalt.

9. MARKEERIMINE. Veekindlad markerid sobivad ideaalselt märkimaks kastidele, näiteks selle sisu, sihtkoha ruumi (köök, väiketuba, koridor jne.), “ettevaatust, õrn!” või “see pool üles”

10. KASTIDE KAAL. Kaste on võimalik kolida lihtsamini ja kiiremini, kui nad ei ületa 20-25 kilo. Pidage seda pakkimisel meeles ja eriti siis, kui pakite raamatuid või ajakirju.

11. RUUMIST RUUMI. Pakkige iga toa esemed eraldi kastidesse. Sellega kaob segadus ja säästate aega, kui alustate lahtipakkimist.

12. PAKKIGE VARAKULT. Isegi, kui te pakite ainult 2 kasti päevas, siis kolmekümne päeva jooksul on teil pakitud kuuskümmend kasti. Alustage kohtadest, kus asjad ei ole sagedases kasutuses nagu kelder, pööning, garaaž jne.

13. LAS KEEGI VAATAB LAPSI. Kui teil on lapsed, eriti väikelapsed, siis võib olla hea mõte, et keegi teine vaatab neid ajal, kui te teete midagi, mis nõuab teilt liikumist, nagu pakkimine, lahtipakkimine, jne. Tegeledes ühe kindla tööga suudate rohkem saavutada,

14. KASUTAGE ÜHE TOA REEGLIT. Rajage oma uus kodu ühte ruumi nii kiiresti, kui võimalik. Teie perel on siis koht, kuhu minna, kui on vaja puhata lahtipakkimisest.

15. KODULOOMAD. Kui teil on lemmikloomi, siis kindlasti mõelge välja, kuhu nad panna ajaks, mil saabub kolimisfirma. Koerad tuleks kindlasti hoida eemal kolijatest, sest koer ei pruugi saada aru, et kolija ei ole paha ega taha teile halba. Samuti mõelge, mida saate teha, et teie lemmikloomad tunneksid ennast uues kodus mugavalt. Andke oma lemmikule tema mänguasjad, pöörake neile tähelepanu ja ärge jätke neid üksi pikaks ajaks esimestel päevadel.

16. TÖÖTAGE VÄLJA KAVA. Enne lahtipakkimise alustamist, istuge natukene koos perega. Arutlege koos, kus asjad lähevad, kes vastutab selle eest, mida jne. See aitab asju kergemini ja sujuvamalt lahti pakkida.

17. PÕHILISED TÖÖRIISTAD. Üks tähtsamaid asju on tööriistad, kui sätite asju oma uues kodus. Põhilised töövahendid on: Näpitsad, kruvikeerajad, naelad, kruvid, nuga jne.

18. TÄHTSUSE JÄRJEKORD. Kõige targem on uues kodus esimesena korraldada mööbel ja seejärel alles lahtipakkida tarvikud ja isiklikud esemed.

19. VALMISTUGE ÖÖKS. Niipea, kui magamistoa mööbel on tarnitud, seadke see üles ja pange linad voodisse. Te olete hiljem endale tänulik, et kõik on valmis magama minekuks, kui õhtul kolimisest väsinuna magamistuppa jõuate.

20. TEAVITAGE. Teavitage kõigile, et olete kolinud. Tehke seda lihtsa telefonikõne, e-posti, või hoopis huvitavate postkaartide näol.

21. TUTVU. Kui olete kolinud oma uude koju, tehke ajakava nt. mõned vabad päevad kalendris. See on suurepärane aeg, et aru saada, kus asub lähim pood, pank, postkontor jne. ja annab teile võimaluse tutvuda oma uue kodukohaga.

Kuna iga kolimine vajab individuaalset lähenemist, eeltööd ning teadmisi, siis soovitame juba varakult enne kolimist ühendust võtta meie spetsialistidega.

Meeldivaid kolimisi soovides
Kristo Niinlaup
Uus Maa Kolimisjuht

ERAMUTE ELEKTRIPAIGALDISTE NÕUETEKOHASTAMINE

2010-11-03T05:21:00.000-07:00

Ehitamise lõpetamisel on hoone omaniku kohustuseks hoonele kasutusloa taotlemine.
Üsna levinud on arvamus, et kasutusloa hankimata jätmine mingeid negatiivseid tagajärgi kaasa ei too. Tegelikult on aga hoone kasutamine kasutusloata seadusega keelatud ning kohalikul omavalitsusel on õigus vastava kohustuse täitmata jätnud ehitise omanikku trahvida. Probleemid võivad tekkida ka kindlustusjuhtumi korral - enamik kindlustusandjaid välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele.

Iga hoone tehnosüsteemide üheks oluliseks osaks on elektripaigaldis.
Paljudel inimestel on arvamus, et suurema osa elektripaigaldises tehtavatest elektritöödest võib ise ära teha, kuid nii see asi pole.
Elektriohutusseadus (EOS) määratleb lihtsa elektritöö mõiste, mida võib teha iga isik (EOS-i järgi tavaisik).
Lihtsate elektritööde alla kuuluvad:
--lampide asendamine valgustites,
--kilbis asuvate lülitite sisse- ja väljalülitamine,
--sulavkaitsmete vahetamine samaväärsetega,
--pinge kontrollimine indikaatoriga,
--kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine,
--kaitsejuhita kohtkindla valgusti (laelambi) ühendamine valgustiklemmidega,
--pistikupesade ja lülitite kaante eemaldamine tapeetimise või värvimise ajaks.

Loetletud töid tohib sooritada loomulikult pingevabas olukorras. Igasuguste keerukamate tööde, näiteks ka täiendavate pistikupesade paigaldamiseks, tuleks pöörduda asjatundjate poole. Elektripaigaldises tehtud täiendused ja muudatused tuleb kindlasti kajastada paigaldise teostusjoonistes või projektis.

Kehtiva Elektriohutusseaduse järgi tohib elektripaigaldist ehitada ainult Majandustegevuse Registris (MTR) registreeritud elektritööde ettevõtja. Elektritööde alustamiseks peaks olema elektriprojekt, mille alusel tööd läbi viiakse. Elektritöö lõpetamisel tuleb vormistada teostusjoonised ja ehitaja deklaratsioon, tellida elektrilised kontrollmõõtmised akrediteeritud mõõtelaborilt ja saada nõuetekohasuse tunnistus akrediteeritud inspekteerimisasutuselt. Kõikide nende protseduuride täitmine on hädavajalikuks eelduseks hoone kasutusloa saamisel.

Üsna tihti esineb olukordi, kus kasutusloa saamist pole taotletud, kuigi ehitis on enam-vähem korralik või on vaja teha mingeid pisiparandusi ja vormistada dokumente. Samuti on ka hoone elektripaigaldisega, mille nõuetekohasuse vormistamine on jäänud mingil põhjusel tegemata. Et asi korda teha, tuleks tellida pädevalt elektriala isikult objekti ülevaatus, kes siis juhendab hoone omanikku, mida oleks vaja hoonele elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse väljastamiseks teha.

Toomas Väljaots
Browik Eesti OÜ
www.browik.ee

JURIST VASTAB: KELLELE KUULUB VÕÕRAL MAATÜKIL ASUV KAEV?

2010-11-02T01:03:00.000-07:00

Maal tekib sageli olukordi, kus reformide käigus on tervikvarade koosseisus müüdud puurkaev, mida on aastaid kasutatud elamute veevarustuseks või on selline puurkaev jäänud maa erastamise käigus naabermaatükile. Sellised nõukogude ajal rajatud puurkaevud on sageli ehitisregistrisse kandmata. Tekib küsimus, kellele selline võõral maal asuv puurkaev kuulub, kes seda töös hoidma ja remontima peab, kes võib kaevu kasutamise eest tasu nõuda jne.

Sellisele keerukale küsimusele vastates tuleb asuda tõlgendama erinevaid seadusnorme ja kokkuvõttes saaks lõpliku tõlgenduse anda kohus. Üldreeglina kehtib põhimõte, et kõik maatükil asuvad hooned ja rajatised kuuluvad maaomanikule. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus keelas teisele isikule kuuluva hoone või rajatise aluse maa erastamist. Maareformiseadus teeb siiski erandi ja ütleb, et kui see ei takista maatüki kasutamist, siis võib eraomandisse mineva maatüki peale jääda teisele isikule kuuluv tehnorajatis. Kui selline tehnorajatis on rajatud enne maatüki kinnistusraamatusse kandmist, siis tuleb seda rajatist lugeda vallasasjaks, mis ei kuulu maaomanikule ja mida tuleb taluda. Vesi kui avalik ressurss ei kuulu iseenesest kellegile, kuid kui selline veevõtmine kujutab veeseaduse tähenduses vee-erikasutust, siis on puurkaevu omanikul selleks vaja keskkonnateenituse luba ja tasuda vastavad lõivud.

Ehitusseaduse kohaselt on rajatis inimtegevuse tulemusena loodud ehitis, mis ei ole hoone (millisel puuduvad siseruum, välispiirded ja katus). Kuigi puurkaevu ei ole seadusega defineeritud kui tehnorajatist, siis seadusi ja kohtupraktikat tõlgendades tuleks inimtegevuse tulemusena loodud kaevu koos selle koostisosadega lugeda siiski tehnorajatiseks ning võrdsustada õiguslikus mõttes elektriliinide ja veetrassidega. Puurkaev on sageli ju veevõtusüsteemi (võrgu) osa. Kas puurkaev on kantud ehitisregistrisse või mitte, ei pruugi mõjutada kaevu omandit, sest ehitisregistri kannetel ei ole õiguslikku tähendust. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus näeb ette, et kui selline rajatis anti üle põllumajandusreformi käigus, siis ei olnud ka notariaalne vorm tehingu puhul nõutav ja sellisele rajatisele saaks täna kohalik omavalitsus välja anda kasutusloa.

Selline puurkaev asub siiski võõral maal ja maaomanikul on õigus nõuda kaevu omanikult tasu maakasutuse eest. Otstarbekas oleks maaomaniku ja kaevuomaniku suhted kirja panna notari koostatud veevõtuservituudis ja lasta see kanda maatüki kohta avatud kinnistusraamatusse. Sellise servituudi seadmine ei ole siiski kohustuslik. Kaevu omanik saaks puurkaevu kui rajatise notariaalses vormis võõrandada vallale või huvitatud isikutele, kui ta seda sooviks.

Eraldi küsimus on puurkaevus oleva pumba kuuluvus - sõltuvalt pumba paigaldamise iseloomust ja konstruktsioonist ning selle soetanud isikute tollasest tahtest-käitumisest võib pump olla päraldisena kaevu osa või käsitletav iseseisva vallasasjana. Kui pump on lihtsalt kaevu paigaldatav ja teisaldatav, siis tekkis uue pumba soetamisega tõenäoliselt raha andnute isikute kaasomand pumbale. Kaasomanike osade suuruse määramisel võiks aluseks võtta igaühe poolt investeeritud rahaosa suurus tervikusse. Asjaõigusseaduse kohaselt määravad kaasomandis oleva asja kasutamise, valdamise ja kulude kandmise korra kaasomanikud kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusega. Kokkuvõttes tuleb möönda, et vastastikused nõudeõigused on nii kaevu omanikul, maatüki omanikul kui ka pumba kaasomanikel ning kõige parem on selline olukord lahendada üksteise huve rahuldava kompromissiga.

Priidu Pärna,
Tallinna notar,
EOKL juhatuse liige

Korraldatud jäätmeveost vabastamine

2010-10-22T02:50:00.000-07:00

Jäätmeseaduse kohaselt peab peaaegu iga majapidamine olema liitunud korraldatud
jäätmeveoga, mis tähendab koduomanikule ka kohustust jäätmeveo eest tasuda. Ometi alati praktikas prügi ei teki ja teenust ei tarbita. Kas ja kuidas on võimalik koduomanikul ennast korraldatud jäätmevest vabastada? Milliste probleemidega seejuures koduomanikud kokku võivad puutuda.
Kuidas neid lahendada?

Korraldatud jäätmeveost vabastamine.

Tulenevalt jäätmeseadusest võib kohaliku omavalitsuse üksus, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest konkreetseks tähtajaks vabastada. Selleks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja poolt esitatud vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
Kui jäätmevaldaja on juba eelnevalt olnud vabastatud, on tal kohutus esitada järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes tähtajaks kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
Täpsemad vabastamise alused on toodud iga kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas.
Tallinna linnas kehtiva regulatsiooni kohaselt loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist ning jäätmevaldaja korraldab ise keskkonnaohutu jäätmekäitluse.
Linnavalitsusel või tema volitatud isikul on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks.
Seejuures mõjuvad põhjused, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, on Tallinnas kehtiva regulatsiooni kohaselt eelkõige järgmised:

jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks jäätmemahuteid, mis on vähelevinud, mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida piirkonnas ainuõiguse võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama;

jäätmevaldaja kinnisasjal või krundil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal olmejäätmeid ei teki;

jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid või muud põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist selliselt, et on tagatud jäätmete keskkonnaohutu käitlemine.
Eeltoodud regulatsiooni juures on kiidetav muidugi see, et loetelu on lahtine ning seega on igale konkreetsele olukorrale võimalik läheneda individuaalselt. Samas on selles ka üksjagu absurdsust.
Näiteks millest lähtuvalt on määratud üheks vabastuse aluseks olev jäätmemahuti hinnapiir minimaalselt 50 000 krooni? Sellele peaks andma vastuse Tallinna jäätmehoolduseeskirja seletuskiri, kuid kahjuks seda vastust sealt ei leia. Sellise hinnapiiri kehtestamine toob kaasa veidra olukorra, kus juhul kui jäätmevaldaja ostab jäätmemahuti, mille tavahind on üle 50 000 krooni, allahindlusega 49 999 krooni, siis teda korraldatud jäätmeveoga liitumisest ei vabastata.
Samuti väärib jäätmemahuti hinnapiiri puhul märkimist asjaolu, et Tallinna jäätmehoolduseeskiri annab vaid võimaluse jäätmeveost vabastamiseks, kuid ei kohusta linna seda tegema. Seega pole välistatud ka olukord, kus suur ja kallis mahuti ostetakse selge eesmärgiga mitte korraldatud veos osaleda, ent pärast ostu selgub, et Tallinn siiski vabastust ei annagi.
Eeltoodu valguses võiks Tallinna linn kaaluda, kas ehk ei oleks mõistlikum jätta minimaalne hind alusest välja ning lähtuda vabastamise otsustamisel konkreetsest jäätmemahutist?

Probleemid vabastuse saamisega.

Eesti Omanike Keskliidu poole on pöördutud mitmete vabastuse saamisega seonduvate
probleemidega. Näiteks ühe juhtumi asjaolude kohaselt tegi jäätmevaldaja taotluse lugeda ta jäätmeveoga mitteliitunuks 1. oktoobrist kuni 1 juulini ning sarnaselt ka järgnevatel aastatel, tulenevalt sellest, et elab suvilas kolm kuud aastas (1. juulist kuni 1. oktoobrini). KOV linnaosavalitsus tegi korralduse, millega loeti jäätmevaldaja mitteliitunuks 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Seega võttis KOV sisuliselt omaalgatuslikult vastu otsuse, et jäätmevaldaja elab suvilas kolme kuu asemel hoopis neli kuud.
Eeltoodud KOV otsusest tõusetub põhimõtteline küsimus - kas KOV-l on kaalutlusruum otsustada jäätmevaldaja vabastamine teistsuguseks perioodiks, kui jäätmevaldaja on taotlenud?
Ehkki praktikas on KOV-d püüdnud seda teha, siis jäätmeseaduses seda autori hinnangul teha ei luba. Kui jäätmevaldaja esitab taotluse ja seal on toodud tähtajad, kuid need tähtajad KOV arvates pole põhjendatud, siis peaks KOV avalduse rahuldamisest keelduma, mitte väljuma avalduses toodud piiridest ning omaalgatuslikult vabastuse perioodi muutma. Vastupidise käsitluse korral kaoks ära mõte taotluses tähtaega märkida, kuna KOV otsustab tähtaja niikuinii enda suva järgi. See läheks aga vastuollu seaduses tooduga ning tekiks absurdne olukord, kus ei arvestataks iga jäätmevaldaja personaalseid vajadusi, vaid üritatakse minna lihtsamat teed „lüües kõigile ühe vitsaga“. Eriti koormav oleks selline käsitlus ka seetõttu, et kohustatud pooleks teenuse tasumise eest on jäätmevaldaja, mitte KOV. Lõppkokkuvõttes tekiks olukord, kus jäätmevaldaja on KOV otsusest tulenevalt kohustatud tasuma tühisõidu eest, ilma tegelikku teenust vajamata ja saamata.
Samuti on praktikas mitmeid probleeme olnud seoses sellega, et inimene suudab ise jäätmeid käidelda ja seega jäätmevedu ei vaja, kuid KOV jäätmehoolduseeskirjas pole seda jäätmeveost vabastamise alusena ette nähtud. Näiteks puudub selline vabastamise alus Türi valla jäätmehoolduseeskirjas. Varem oli selline vabastamise alus olemas jäätmeseaduses endas, kuid kehtivas seaduses seda pole.

Kuidas lahendada?

Ülalmainitud probleemide vältimiseks peaks autori arvates jäätmeseaduses olema ühtne raamistik jäätmeveost vabastamise otsuse tegemiseks. Näiteks peaks seadus sätestama vähemalt need juhud, mida saab lugeda objektiivselt põhjendatud vabastamise alusteks:
näiteks hoone mittekasutamine või perioodiline kasutamine (nt suvila või pikemaajaline lahkumine elukohast),
jäätmete käitlemine jäätmevaldaja enda poolt või jäätmeveoki liikumistakistused. Samal ajal võiks muidugi säilida kohaliku omavalitsuse kaalutlusruum ülejäänud erandlike üksikjuhtumite üle otsustamiseks.

Käesolev artikkel on koostatud Alvin, Rödl & Partner
Advokaadibüroo juristi Jako Laanemägi poolt koostöös Eesti Omanike
Keskliiduga.

Tule küsi Nordeast oma kodulaenule parim pakkumine

2010-10-08T00:15:00.000-07:00

Igaüks võib avastada Nordeas enda jaoks parima kodupanga, tehes oma esimest või järjekordset suurt finantsotsust. Suured otsused mõjutavad Sinu ja Su lähedaste igapäevast elu. Meie missioon on olla nende juures kõige personaalsem ja usaldusväärsem finantspartner Sinule.
Tule, küsi oma kodulaenule parimaid tingimusi! Kui saadad kampaaniaperioodil käesoleva veebivormi kaudu meile oma kontaktid ja käid kontoris laenunõustamisel, osaled automaatselt loosimisel. Auhinnaks on 15 000 kroonine kinkekaart Kaleva Travelilt, Fotoluksilt või sisustussalongilt Muster – vastavalt Sinu eelistusele! Pakkumine kehtib 14. novembrini, vaata lähemalt SIIT
Oma kodu ostmine - see ei ole lihtsalt ost, vaid igaühe isiklik, suur ja sümboolne samm. Kui oled otsustanud teha elu ühe suurima otsuse ja finantseerida oma kodu läbi meie panga, saab Sinust ja Sinu perest osake Nordea panga kuldkliendi maailmast. Nordea kuldkliendimaailmas on elu soodsam. Mitte ainult Sinule, vaid kogu perele.
Näiteks kehtib Sulle 50% allahindlus kõigilt igapäevastelt pangateenustelt. Poole rahast saate säästa ka eluasemelaenu või autoliisingu lepingutasudelt.
Parima finantsnõu pakkumiseks oleme võtnud kasutusele Nordea Grupi ühtsed kliendinõustamise lahendused (360 ja 720 kraadi), et vähemalt kord aastas läbi vaadata koos Sinuga kogu Su pere rahaasjade korralduse. Meie pakutud teenus on isiklik ja nõustav. See tähendab, et saad vahetut kasu Põhjamaade suurimatest teadmistest, et jõuda oma elus seatud sihtideni.
Oleme üheskoos uue alguse lävel, just praegu on hea aeg tulevikku suunatud otsuste tegemiseks. Kasvule pöördunud majandus ja eurole ülemineku ootus on lisanud nii eraisikutele kui ka ettevõtetele kindlust. See loob eeldused ja soodsa pinnase ka Sinu tulevikku suunatud plaanideks!

PRÜGIMAJANDUS

2010-09-08T03:34:00.000-07:00

Mis teenuseid ja kuidas pakutakse?

Prügivedu on juba aastaid maja- ja suvilaomanikele nagu ristsõnamõistatus ja karistusregister ühes väljaandes.
Küll ei sobi prügikasti mõõdud. Konteiner pole olnud piisavalt kättesaadav. Auto käib "poolsalaja" ära ja pärast saate tühisõiduarve. Ja isegi siis, kui oled võlglane, tehakse see "tühisõit" ikka ja võlg aina kasvab.
Ühegi teise teenuse pakkumisel ei ole võimalust üles näidata sellist ülbust ja tegutseda stiilis "siin teen seadusi mina".

Omanike Keskliit on otsustanud esmalt asja põhjalikumalt uurida ja selgitada, kas on tõesti tõsi see, mida koduomanikud meile meilitsi ja telefoni teel kurdavad.

Linke vaata meie kodulehelt:

Soovitada ikka võib ...

2010-09-06T00:49:00.000-07:00

Suvi ongi läbi saanud ja õnnelikud on need, kes suvilast ja puhkuselt naastes leidsid oma kodu puutumatuna. Igaühel pole nii vedanud. Kuid mõnel siiski on niigi palju, et keegi on katsetanud lukkude ja akende vastupidavust.
Mis siis peab kinni tavalist korterivarast?

Olen kokku korjanud info, mille sain netiotsingust ja kirjutanud juurde oma kommentaari.

Vargad eelistavad väärtuslikke ning kergesti äraviidavaid ja müüdavaid esemeid nagu televiisor, videomakk, arvuti, fotoaparaat, antiikesemed ning kuld- ja hõbeehted. Märgi sellistele esemetele oma postiindeks ja maja- või korterinumber.

Seda on hea soovitada, kuid kuskil pole infot, kas sellest ka kasu on. On keegi oma asju tagasi saanud? Varas viib minu televiisori koos sinna peale kraabitud aadressi ja kõikvõimaliku muu infoga, kuid ta ju müüb selle eriti soodsalt. Ja see, kes ostab eriti soodsalt, ei lähe ju politseisse, et – oi, ostsin teleka, aga millegipärast on peale kraabitud kellegi nimi ja aadress. On tõesti mingi lootus saada telekas tagasi, kui keegi nn kokkuostja kinni nabitakse ja kõik tema “laoseis” läheb “väljajagamisele”. Aga kas mina seda telekat enam tahan, mis jumal teab kust urkast on leitud?

Kui sa ei taha esemeid märgistada, tee fotod, millel on näha märgistus või muud tunnusmärgid. Kui ese varastatakse, on politseil palju kergem omanikku leida.

Hea mõte! Iseasi, kas politsei kunagi midagi leiab, aga mul on vähemalt pilt mälestuseks…

Sissemurdmine toimub enamasti siis, kui pererahvast kodus ei
ole. Seepärast ei tasu oma tööloleku aega ja puhkusesõite kõikidele avaldada.

No kellele ma siis ikka avaldan? Mul pole tuttavaid korterivargaid ega ka nendega seotud isikuid. Tavaliselt ikka lihtsalt jälgitakse naabrite poolt või lihtsalt antakse keset ööd uksekella. Aga mine tea, sotsiaalmeedias võib ju kuulutada, et sõidan 2 kuuks ära ja kahjuks arvutit ei saa kasutada, sest olen seal, kus internetti pole. Selline tekst panna “out of office” on ju vägagi informatiivne...

Kasuta aegrežiimil töötavaid lüliteid, mis panevad Sinu ära olles kodus tööle
valgustid, raadio, televiisori ja muud seadmed. See jätab mulje, et pererahvas
on kodus.
No kuulge, meie suvi! Täis äikest ja tormi. Ma peaks ikka kodu peale vihane olema, kui sellise süsteemi tööle panen. Telekas ja muud seadmed võivad teatavasti ise süttida, kui ilm äikeseline. Ja põlev valgusti hirmutab arvatavasti ainult juhuvargaid, kes nö möödaminnes otsustavad sinu rõdult või hoovist läbi käia.

Enne puhkusele sõitmist lepi sõbra või naabriga kokku, et ta tühjendaks sinu
postkasti, kohendaks kardinaid, koristaks aias lehti ja niidaks muru. Nii jääb
mulje, et elu kulgeb oma tavapärast rada.

Nojah, tore kui kellelgi on sõbrad, kes suvel tegelevad sõprade kodu valvamisega. See on teema sellest valdkonnast, et kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena raha. Raske on ju pärast vältida mõtteid teemal “äkki ta ikka ei käinud piisavalt veenvalt seda muru niitmas”. Mina endale küll sellist vastutust ei võtaks.

Nõuandeid on erinevaid ja ma ei kommenteeriks seda, millised lukud, aknad ja uksed on kõige turvalisemad.
Kuid kuskil pole juttu sellest, mida tunneb koduomanik, kui avastab, et keegi võõras on viibinud tema kodus. Või polegi sisse saanud, kuid kangijälgi on kõik kohad täis. Kuidas saada lahti sellest vastikustundest ja põhjendatud hirmust? Millal saan jälle oma voodis rahulikult magada? Kas mul tänavalgi turvaline käia on? Sest koduvõtmed on ju igaühel kaasas.
Sest räägitakse ju, et kurjategijad tulevad “objektile” tagasi… Midagi võis kiiruga maha jääda ja nüüd kripeldab …

Korteriomaniku ülevaade ühistu tegevusest – reaalsus või utoopia

2010-05-31T06:35:00.000-07:00

Kortermaja korteriomanikud on samal ajal nii korteri kui ka maja omanikud. Seega on neil ka õigustatud ootused omada ülevaadet oma maja toimimise kohta. Tavapäraselt antakse omanikele ülevaade kord aastas üldkoosolekul. Sageli on aga erinevas elurütmis toimetavatel inimestel raske ühel ajal ja ühes kohas kokku saada. Sellisel puhul on lahenduseks info jagamine interneti vahendusel.

Väga paljud Eesti inimesed juba kasutavad internetti. Paberkirjade asemel saadetakse elektroonilisi kirju. Arveid makstakse internetipangas või otsekorraldusega. Tuludeklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt. Koolides on kasutusel e-Kool. Teenusepakkujate arved tellitakse e-mailile mitte postkasti. Tihti on just korteriühistu arve viimane, mida pole võimalik e-arveks muuta. Tänaseks on interneti ja uute tehnoloogiliste võimaluste laiem kasutuselevõtt jõudnud ka e-ühistuni.

Üheks lahenduseks, mis annab korteriomanikele võimaluse kasutada e-teeninduse mugavusi korteriühistu asjaajamisel, on kortermajadele mõeldud veebitarkvara korteriyhistu.net. Kuna korteriomanikel tekib ligipääs oma maja andmetele, siis muutub korteriühistu tegevus läbipaistavamaks. Tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste kasutamine võimaldab muuta info liikumise efektiivsemaks ja säästa kulusid.

Korteriyhistu.net on korteriühistu infosüsteem, kus korteriomanikule näidatakse maja kulude jaotamise reegleid ja kulude jaotust nii korterite kui kuude lõikes. Raamatupidamise poolelt saab tutvuda bilansi ja kulude-tulude aruandega. Dokumentidest on ligipääs põhikirjale, protokollidele ja teistele ühistu sisestatud dokumentidele.

Lisaks traditsioonilisele revisjonikomisjoni järelevalvele toimib korteriomanike pideva järelevalve võimalus ennetava meetmena võimalike kuritarvituste ärahoidmisel. Korteriühistu juhtkond peab arvestama, et nende tegevus on avatud ja kõigile näha. Läbipaistev valitsemine välistab vandenõuteooriate tekkimise, sest võimaldab soovijatel rahuldada oma uudishimu. Teiselt poolt võimaldab avatus aga tutvustada korteriomanikele korteriühistu juhtimisega seonduvat.

Veebitarkvara kasutades saab korteriomanik loobuda paberarvest ja muuta arve e-maili aadressi. Samuti saab korteriomanik anda kellelegi teisele nt üürnikule omalt poolt ligipääsu mõõtjate näitude sisestamiseks. Korteriomanik sisestab näidud otse andmebaasi, mille alusel toimub hiljem automaatne kulude jaotamine. See muudab ühelt poolt mugavamaks korteriomaniku, kuid teiselt poolt ka ühistu tegevuse, sest paberil näidukaardi täitmise ja selle postkasti toimetamise kõrval jääb ära ka info hilisem digitaliseerimine ning paberlipikute säilitamine. Loomulikult jääb soovijatele alles ka paberarvele lisatav näidukaart, mis võimaldab näitu ka harjumuspärasel viisil esitada.

Kuigi korteriomanik saab igakuise arve enda e-maili aadressile tellida, säilitatakse arved ka veebikeskkonnas, mis meenutab sideteenuste pakkujate e-teenindusi. Lisaks arvetele tekib ka ülevaade laekumistest ja saldodest. Juhul kui maksmisega on viivitatud, siis on näha ka viiviste arvutuskäik ja tekkinud saldo.

Kokkuvõttes võimaldab korteriyhistu.net korteriomanikel aktiivsemalt nii enda korteri kui ka kogu ühistu kuludel silma peal hoida ja omada ülevaadet majas toimuvast. Küsimuse tekkimisel ei pea kohe telefoni haarama ja ühistu juhile või raamatupidajale helistama. Selle asemel saab oma küsimusele enamikel juhtudel vastuse korteriyhistu.net keskkonnast.

Vasta ka Omanike Keskliidu kodulehel olevale küsitlusele

OMA TUBA, OMA LUBA.

2010-05-27T00:40:00.000-07:00

Sõna omand tuleb ju meie keelde sõnast oma. See on asi, mis kuulub mulle ja ma võin sellega teha, mida tahan. Selline omandikäsitlus jääb siiski minevikku, kus maa ja selle osaks olevad sunnismaised talupojad olid valitseja võimu all ning oma valdusi võis jõuga kaitsta. Omand on ka täna Asjaõigusseaduse kohaselt isiku täielik õiguslik võim asja üle, st õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning tõrjuda teiste isikute mõjuavaldusi. Ka põhiseaduse §33 kohaselt on omand puutumatu. See tähendab eelkõige kaitset riigivõimu omavoli eest ja välistab maaomandi tasuta sundvõõrandamise täitevvõimu poolt nagu juhtus 70 aastat tagasi. Omand on ühiskonna alustala, sidusmaterjal ja keskklassi olemuslik tunnus.
Kuid juba sama põhiseaduse §33 sätestab, et omandit võib seadusega kitsendada. Omandikitsendused on tänase omandidefinitsiooni lahutamatu osa. Demokraatlikus riigis saab selliseid piiranguid kehtestada vaid parlament ja mitte vabariigi valitsus või kohaliku omavalitsuse organid. Seetõttu tuleb just kohaliku omavalitsuse kehtestatud igasuguseid kordasid hinnata selle pilguga, kas igasugused piirangud ja koormised, mis omandit puudutavad, ikka piisava seadusliku alusega oleks kaetud. Vajadusel saab lasta omandikitsenduste õiguslikku alust ja nende piirangute proportsionaalsust (kohasust ja mõõdukust) lasta hinnata õiguskantsleril ja kohtul.

Seega elame tegelikult piiratud omandiga õigusruumis. Ja kui seadused tunduvad esmapilgul vastuolulised – ehk üks seadus nagu ülistab omandi vägevust ja teised kehtestavad selle suhtes piirangud, siis tegelikult see nii ei ole. Omandi ulatust tasakaalustatakse avalikes ehk ühiskonna huvides. Omandikitsendused kehtivad omaniku endi suhtes või on need siis teatud õigused, mis seadus annab teistele isikutele sinu omandi suhtes. Omanik on kitsendatud näiteks ehitustegevuses, metsa raiumisel, veekogude kasutamisel, prügi kogumisel jne või on siis pandud omanikule lausa avalik-õiguslikke koormisi nagu lume rookimine kinnistu piires, maamaks jne. Omanik võib olla piiratud ka teiste eraisikute kasuks, olgu selleks naaber või marjule tõttav linnakodanik. Nii peab maaomanik lubama päevaajal oma kinnistul teistel isikutel liikumist ja metsasaaduste korjamist, kui ta ei ole seda selgelt välistanud, taluma naabri juurdepääsu avalikule teele üle oma kinnistu või lubama matkajatel liikumist talle kuuluva veekogu kallasrajal. Sellistest kitsendustest kinnipidamise järgimine on avaliku võimu ülesanne või siis lahendab eraisikute vahelised vaidlused kohus. Ja kohut pole mõtet karta. Sageli küsitakse minult, et miks ei võiks olla ühte ametnikku, kes otsustaks, kuidas ajad on õiged. Mina vastan, et selliseks ametnikuks ongi õigusriigiks kohtunik. Kui neid kõrgeid riigilõive vaid poleks. Seega võib küsimuse püstitada, kas õigusriik on tegelik või näilik, kui kohtule juurdepääs on tegelikult raskendatud.

Kui omandi kasutamiseks puudub piisav õiguslik alus, siis lubab ka tänane Asjaõigusseadus kaitsta oma valdust sissetungija vastu jõuga ületamata seejuures hädakaitse piire. Keskaegne rusikaõigus elab seega modifitseeritud kujul edasi. Omandi ulatus on paika pandud piiridega, kuid vähesed teavad, et omand ulatub ka teatud kõrguse või sügavuseni. Nimelt ulatub omand sambana ülespoole ja allapoole maapinda sellise kõrguseni, kuhu ulatub omaniku huvi oma omandit teostada ja teiste mõjuavaldusi tõrjuda. Omand ulatub ka kinnistul olevatele veekogudele, taimestikule ja teedele. Maavaradele ulatub omaniku omandiõigus vaid osaliselt, kuna riik on suurema osa maavaradest enda omaks tunnistanud ja mis kummaline, sealhulgas ka paekivi! Maaomaniku omad ei ole ka kinnistul asuvad tehnovõrgud ja rajatised ning neid peab ta tasu eest taluma, kui need on seaduslikult rajatud.

Omand ümbritseb meid erineval kujul. Liikuv vara vallasomandina ja liikumatu vara kinnisomandina. Majad ei ole iseseisvad kinnisasjad, vaid maatüki olulised osad ja liiguvad käibes ainult koos maatükkidega. Kui asjal on mitu omanikku, siis ei saa taas omanik oma õigusi täiesti vabalt, teiste huve arvestamata teostada. Selline ühine omand eksisteerib eelkõige kaasomandina, kus pärimise või vara ühise soetamise korral (näiteks vabaabielulised inimesed) määratakse osad omandis sootuks mõtteliste osadena. See kes sellist protsenti kinnistust ja seal olevast eluruumist omab, ei ole tegelikult kunagi tema kasutuses oleva ruumi ainuomanik – tal on kokkuleppeliselt üksnes selle ainukasutusõigus. Kui vara kuulub omanikele mõttelisi osi määratlemata, siis on tegu erilise ühisomandiga. Selline omand eksisteerib reeglina abikaasade vahelistes suhetes. Kohtupraktika on lugenud ka vabaabielulisi suhteid seltsinguks ja seltsingulaste soetatud vara nende ühisvaraks hoolimata asjaolust, et see vara kinnistusraamatus on ühe nn. abikaasa nimel. Abikaasade varasuhted on aktuaalsed, kuna 1.07 jõustub uus perekonnaseadus.

Osa abikaasade varast on nende ühine vara (ühisvara) ja osa varast on igaühe enda oma (lahusvara). Kuna vara kuulub abikaasadele abielu ajal ühiselt, siis ei saa kumbki neist ka oma osa sellest varast üksi müüa, pantida, vahetada jne. Vallasasjade käsutamisel kehtib siiski eeldus, et teine abikaasa on tehingu tegemisega nõus ja seda käibes eraldi ei kontrollita. Samas igasugust vara võib soetada iga abikaasa ka üksinda – ühisomand tekib teisel seaduse alusel automaatselt. Iga abikaasa enda lahusvaraks loetakse seda vara, mis talle kuulus enne abiellumist, mille ta omandas abielu ajal kinkena või pärandina. Lahusvaraks on ka isiklikud tarbeesemed, omandireformi käigus tagastatud vara ja kohustusliku kogumispensioni osakud. Võetud kohustustest (laenudest) on abikaasa enda kohutused need, mis ei ole võetud perekonna huvides. Mõni vara võib olla muutunud abielu käigus ühest varaliigust teiseks. Näiteks juhul, kui abikaasa sai maja kingitusena või pärandina või kuulus see talle juba enne abiellumist, siis juhul, kui maa erastati abielu ajal, muutub kogu kinnisvara ühisvaraks kuna maa on tähtsam.

Jõustuv uus perekonnaseadus toob muudatusi ka lahus- ja ühisvarasuhetesse. Muutub see, et juba abielludes saavad abikaasad valida, millist varareziimi nad enda abielule tahavad kohaldada. Kui nad valikut ei tee, kehtib nende vahel ülalkirjeldatud seadusjärgne ühis- ja lahusvarareziim. Valikusse lisandub lisaks ühis- ja lahusvarareziimile täielikule varalahususele ülemineku võimalus või täiesti uudse varavahekorrana nn tasa-arvestamise süsteem. Viimane tähendab seda, et abikaasade poolt soetatud vara jääb nende lahuvaraks, kuid abielu lõppemisel lahutuse või ka abikaasa surma korral, on teisel abikaasal või tema pärijatel õigus nõuda varade tasaarveldamist ja kompensatsiooni maksmist abikaasa poolt, kelle vara väärtus oli abielu kestel rohkem kasvanud, kui näiteks sellel abikaasal, kes oli lastega kodus. Siiski on vaja ka selle varavahekorra puhul teise abikaasa nõusolekut, kui teine pool võõrandab nende ühist eluaset. Selline varavahekord on väga levinud Mandri-Euroopas, aga ka näiteks Soomes. Valiku erinevate varareziimide vahel saab ka pärast abiellumist teha abieluvaralepingut sõlmides. Sellise lepingu võib (aga ei pea) registreerida ka abieluvararegistris - sel juhul on sellel tähendus ka kolmandate isikute suhtes, kelle on õigus ka registriga tutvuda. Juba sõlmitud abielude puhul varavahekord ei muutu uue seaduse jõustumisega.

Kasuta siis oma omandit mõistusega. Ühe omaniku vabadus lõpeb seal, kus algab teise omaniku õigus oma omandit teostada.

Priidu Pärna
Notar, EOKL juhatuse liige

Kodu kindlustamine ja omavastutus.

2010-05-13T04:24:00.001-07:00

Ma olen aastakümneid oma kodu kindlustanud ja veel kunagi pole mulle pakutud sellist kindlustust, kus omavastutus on O. Ma ei tea, miks keegi seda pole teinud ja mis konks selle asjaga on?

Ma arvan, et pole võimalik kokku arvutada summat, mis olen nende aastate jooksul erinevatele kindlustusseltsidele maksnud. Tegelikult polegi see tähtis. Minu jaoks on tähtis olnud see, et kui ikka kahju on kümned tuhanded, siis kindlustus mulle selle hüvitab, sest mul pole kommet pidevalt 50 000 varuks hoida, et äkki juhtub midagi ... Olengi ostnud kindlustuseltsilt kindlustunnet...

On olnud ka mõned kahjujuhtumid. Kuna elan kortermajas, siis tavapärased on veekahjud. Kusjuures võin öelda, et meie maja juhtumid on puhtalt inimeste lohakus. Kellelgi on veel nii vana kraanikauss, et ülejooksu polegi ja keegi vahetab suvel radikaid, siis sõidab ise ära ja kui ühistu torudesse vee sisse laseb, ongi uputus käes. Ja vesi oskab endale paneelmajas ka sellise tee leida, et vahepealsed 3 korrust on kuivad ja 4 korrust allpool on loik keset tuba.

Nüüd siis 0-vastutusega kindlustus, mis tundub igati ahvatlev. See on vähemalt üks selgesti mõistetav eelis, sest kodukindlustuse puhul on ju igasugu keerulised nüansid ja tavainimesena oskavad vähesed lugeda läbi kindlustustingimused sõna-sõnalt ja 100% ka aru saada.

Aga sellegipoolest. Muutsin oma kindlustuslepingud just sellepärast, et selline tavaline veekahju (tapeedivahetus, lae värvimine ja hea juhul ainult põrandaliistude vahetus) jääbki 3000 piiresse ja kui kindlustusselts kannab arvele ainult 500 krooni, on kuidagi loll tunne, et maksin ja maksin, kahju on 3500 krooni, aga raha saan 500 krooni. Selle eest ei saa isegi uut tapeeti osta.

Seega soovitan soojalt, sest üks väike veekahju võib ikka tuju täitsa ära võtta ja tuju maksab ka ju midagi...

Kas kõik kokad on ühepikkused?

2010-04-28T02:44:00.000-07:00

Töötasapinna kõrgus kipub ikka standardne olema, kuigi me kõik pole ju ühest vormist tulnud…

Pealkirjas esitatud küsimust olen pidanud mitu korda endalt küsima, külastades köögisalonge ja mõõtes töötasapinna kõrgust. Enamasti kipub see jääma 90 cm kanti.

Teema hakkas mind painama ja kannustas uurima, millest see üldlevinud standard üldse tulnud on. Jõudsin seisukohale, et selle väljatöötamisel on arvestatud inimese keskmist pikkust. Müüt räägib veel, et keegi 183 cm pikkune prantsuse arhitekt oli enese kasvu järgi kavandanud kõik n-ö euro-inimese kodu dimensioonid.

Inimesed on paraku eri pikkusega ja selline standard tundub rõhuvalt ülekohtune. Meenutab isegi veidi nõukogude aja kitsaid elamispinnanorme. Nõukogude inimene oli ju ka nagu joonlauaga mõõdetult ühepikkune.

Kas selle üle on mõtet arutleda? Usun, et mitmed lugejad on pidanud pliidi ees küürutama või kikivarvul seisma, ja olen veendunud, et see ei ole kuigi mugav ega ka tervislik. Kas alternatiive oleks? Tegelikult on küll. Tundub, et üks põhjus, miks tööpinna kasutajale mugavast kõrgusest ei räägita, on asjaolu, et see baseerub köögiseadmete moodulitel, ja need on enamasti ühekõrgused.

Aga vähemalt keskmisest kallimate köökide müüjatel on ometi varuks mitu viisi, kuidas kliendile õiget töökõrgust pakkuda. Saksa ja Itaalia tootjatel on sel eesmärgil kaks kuni kolm kapimooduli kõrgust, neli soklikõrgust (7, 10, 15 ja 20 cm) ja veel mitme paksusega töötasapinnad (1, 4 ja isegi 10 cm). Selliste variantide puhul on konsultandil juba rohkem mänguruumi, et kliendi mugavust ja mõistlikku tööpinna kõrgust silmas pidades hea köök planeerida.

Järgmine küsimus: kas kõigi tegevuste jaoks köögis on mugav üks ja seesama kõrgus? Vastus on kindlasti jah ja ei. Väikeses köögis ei ole mõeldav tööpinda mitmele kõrgusele planeerida. Pliidiplaadi kõrgus võiks olla madalamal kui üldine pind, sest siis saab toidu valmimist üle poti serva ilusti jälgida. Kraanikausi võiks kavandada seevastu isegi veidi kõrgemale.

Leidsin hästi vahva tööpinna kõrguse kalkulaatori. Sinna tuleb vaid enda pikkus sisestada ja vastuseks saab kolme kõrguse soovituslikud vahemikud. Samuti saab hinnata, kui palju sahtleid sellise kõrguse juures planeerida. Link on siin: http://noblessa.de/home/en/#/kuechenplanung/arbeitshoehen

Aga kui köögis toimetavad koos korvpallur ja pisike Pöial-Liisi? Eks see ole loomulikult ekstreemjuhtum. Kui köögis toimetavad eri pikkusega inimesed, tuleks ilmselt siiski arvestada nende keskmise pikkusega.

Peale selle on hiljaaegu veel eiratud üht kasulikku põhimõtet: mõistagi on hea paigutada ahjud, nõudepesumasinad, espressomasinad ja mikrolaineahjud silmade kõrgusele, et neid ei peaks käpakil või küürakil kasutama.

Loodan, et tekitasin küsimusi ja huvi köögi mõistlikumaks, mugavamaks ja, kõige tähtsam, tervislikumaks planeerimiseks. Inimene sööb ju iga päev ning kui köök on veidigi ebamugav, kasutame seda vähem, lösutame diivanil või tarbime kiirtoitu. Pigem veedaks tundide kaupa aega köögis ja elaks tervislikult!

Timm Rannu
Noblessa Köögid

Mida vastasid koduomanikud küsitlusele?

2010-04-26T01:26:00.000-07:00

Oleme nüüd lõpuks jõudnud läbi vaadata need üle 2000 küsitluse ja alljärgnevalt lühike väljavõtete vormis kokkuvõte.
Tänud kõigile vastajatele ja õnnitleme ka auhinna saajaid veelkordselt. Tänaseks on auhinnad ka kohale jõudnud.
Aga ettepanekuid ja ka kriitikat ootame ikka. Kui tekib mõtteid, siis meiliaadress omanikud@omanikud.ee on alati avatud!

Nüüd siis küsitluse kokkuvõte.

Küsitlus Eesti Omanike Keskliidu liikmele – Kodukaardi omanikule
Kodulehel avalik 20.01.-31.03.2010

1.Kust said infot Eesti Omanike Keskliidu või Kodukaardi kohta?

20 % Eesti Omanike Keskliidu kodulehelt www.omanikud.ee
0,02% Kodukaardi partnerite kodulehelt
65 % E-postituse kaudu, milles kutsuti liituma
13 % Kodukaardi partnerite müügikohas

2.Mis põhjusel liitusid Eesti Omanike Keskliiduga või Kodukaardiga?

32 % Et ostukohtades soodustust saada
10 % Et saada tasuta juriidilist abi
56 % Et tunda end sotsiaalselt aktiivse koduomanikuna
Muu. Mis?

-Et lahendada sotsiaalset ebavõrdsust nii enda kui teiste suhtes
-Kuna helistati personaalselt ja liitumine tundus igati mõistlik.
-Et olla rohkem informeeritum
-Tundus hea mõte olema
-Nii soodustused, kui ühtekuuluvus tunne ja isegi juriidiline abi kulub varsti vist ära.
-Olen tagastatud maja omanik ja lootsin leida probleemidele toetust
-Kuna siin kaitstakse koduomanike huve
-Et ostukohtades soodustusi saada, ja et olla kursis koduomanikke puudutavate teemadega
-Et olla targem elus ja suhtlemises erinevate valdkondadega ja et oleks kust saaks abi ja nõu selleks
-Kaart annab tõelise Eesti Omanike Keskliidu liikme tunde
-Tundus õige asi olema
-Tundus mitmekülgne kaardikasutus.
-Hea näha,et kui jutub mingi mure olema siis pole sellega üksinda.
-Koduomaniku õigusetu seisund elukeskkonna kvaliteeti puudutavate otsuste langetamisel
-Info ühest kohast ja üks sooduskaart paljude erinevate asemel
-Et saada lahti maamaksust
-Häid õpetusi remondi ja ehituse kohta
-Vajalikku infot-mis on tavaliselt väga päevakohane
-Et saada infot kodudega seotud juriidiliste ja muude asjade kohta nt Tallinna vesi asjad
-Tundus mõistlik algatus olevat
-Et olla kursis kodauomanikke puudutavate arengutega ja vajadusel ise aregutes kaasa lüüa.
-Et tunnda end ka eesti elanikuna.
-Saada kaitset ja kaitsta omandit riigi, kodanike ja mittekodanike eest
-Koduomanike hääletus
-Kõik eelnev kokku!
-Et saada häid teadmisi ja ideid
-Et saada kasulikku infot.
-Mitu põhjust oli, kõik need kolm, mis siin valikutena veel kirjas on; soodustus, juriidiline abi, sotsiaalse koduomaniku tunne
-Monopolide ülekohus.
-Koguti allkirju maamaksu tühistamiseks

3.Kodukaardiga soovin soodustusi eelkõige

47 % Ehitusmaterjalidele
15 % Autokütusele
34 % Kodukaupadele
Muud kaubad/teenused. Mis?

-Elu näitab, ette ei tea
-Kodutekstiil
-Kasutan eelkõige raamatupoes
-Kõikidele eespool öeldutele
-Kõik soodustused, mis kodukaart pakub, on teretulnud...
-Oma kodu jaoks on vaja kõiki materjale ja kaupu, isegi kütust
-Koduaiatooted
-Riided, jalanõud
-Kodukaupadele, ehitusmaterjalidele, aiandustoodetele, rõivastele jm.
-Eks kõik need aita natukenegi säästa
-Toidukaubad
-Nii ehitus kui ka kodukaubad.
-Fototeenus, teater, bussi-rongisõit
-Mööbel
-Elektroonika
-Olemasolev valik on väga hea. Rohkem võiks kodukaupadele, tööriistadele (erinevates kauplustes, mitte ainult Stokker)
-Ehitus- kodukaubad-ja autokütus
-Aiandustooted

4.Milliseid kaupu/teenuseid võiks rohkem olla?

28 % Ehitusmaterjale
33 % Majapidamiskaupu
30 % Mööblit, sisustust
Muu

Koolitusi, mootorikütust, ravimeid,koolitusi, lastekaupu, teenustöid, aknad-uksed, olmekaubad, aianduskaubad, kindlustust, küttepuid, reise, lemmikloomakaupu,
Sotsiaalabiteenused finantsraskustesse sattumise korral.

5.Millal viimati kasutasid Kodukaarti?

38 % Jooksval kuul
31 % Pool aastat tagasi
0,05 % Aasta tagasi
Pole kasutanud. Miks?

-Olen sunnitud tööturu puudumise tõttu töötama välismaal ning koduga saan tegeleda harva
-Pole veel oma kodu heaks midagi teinud, kitsas käes!
-Kui tuleb vastav moment, siis kohe
-Minu elukoha lähedal seda kasutada ei saa
-Kui midagi tarvis, pole meeles olnud tutvuda, kust täpselt sel hetkel soodustust saab. Müügikohad ise pole kunagi kodukaarti küsinud ja ka info, et antud kohas kodukaardisoodustus kehtib, pole tavaliselt väljas. Samas pole ka mingeid suuremaid oste teinud, kui ikka mingi suurem asi ees, siis viiks end ka kurssi.
-Mul enamuse poodide kliendikaardid, mis annavad üldiselt suurema soodustuse
-Soodustuse pakkuja pole Tartus esindatud või on konkurentidel parem valik ja suurem soodustus.
-Pole veel saanud kasutada,sest elan Pärnus ja siin on vähe selle kasutus võimalusi.
mehe kliendikaardiga sai suuremat soodustust
-Kauplustes, kus kodukaardi soodustused kehtivad, võiksid olla väljas vastavad viited, kuna kogu kaardisoodustuste pakkujate nimekirja on üsna raske meeles pidada, ning alati ei ole võimalik internetist eelnevalt järgi vaadata

6.Mis on kodukaardi puudused?
51 % Ei mäleta peast kõiki soodustust andvaid ostukohti
15 % Ostukohas ei tule meelde kaarti kasutada
28 % Kodukohas on vähe kohti, kus seda kasutada saab
0,04 % Vähe infot kasutusvõimaluste kohta
Muu. Mis?

-Kauplejatel pole väljas Kodukaardi kleebist, et saab poes soodust
-IT-reklaam kodukaardi soodustuste/sooduskohtade kohta.
-Pole veel puudusi avastanud.
-Pole ostnud midagi sellist, mille ostmisel kaarti oleks saanud kasutada
-Liialt pealinnakeskne- enamus sooduspakkujaid sealt
-1 kord aastas võiks paberkandjal posti teel tulla inf soodustusi andvate ostukohtade kohta
-Mitu puudust- ei mäleta peast kohti ja kodukohas on neid ka vähe, Rakvere Espakis peab "kaklemas" käima, et ostu sooritada ja Kodukaardi soodustust 10% saada ja see on mu kodukohas siis ka üks peamisi, mida tõesti meelsasti kasutaksin.

7.Kodukaardi eripakkumised:

60 % Alati vaatan üle, mida pakutakse
15 % Pole leidnud midagi endale vajalikku
10 % Liiga väike soodustus, et ostma minna
13 % Ei loe neid pakkumisi ja ei ole huvitatud – ostan vastavalt vajadusele ja võimalustele.
Muu

-Kehtib enamasti ainult Tallinnas
-Vaatan üle, aga 5-10% liiga väike ,et kaugemale otsima minna
-Kauplustes,kus kehtib soodustus,võiks olla reklaam üleval

8.E-uudiskiri, mis saadetakse e-posti teel

86 % Loen alati selle läbi
0,08 % Võiks olla täiesti uue sisuga mitte kodulehe www.omanikud.ee kokkuvõte
0,000008 % Ma isegi ei ava seda, sest selliseid kirju tuleb liiga palju
0,02 % Pole kuulnudki, mis see on.
Muu.Mis?

-Tavaliselt loen läbi
-Viskan pilgu peale, et kas midagi huvitavat on
-Loen artiklite pealkirjad läbi ja kui miski seal huvitab, siis loen seda
-Vahel loen
-Vaatan soodustused kiiresti läbi
-Lasen silmad üle
-Pealkirjad vaatan üle ja kui miski teema huvi pakub, siis loean pikemalt
-Vaatan, mind huvitavad artiklid loen läbi

9.Küsi juristilt tasuta

40 % Olen rahul sellise teenusega
0,02 % Vastus võiks tulla kiiremi
15 % Ei kasuta, sest ei taha küsimust esitada e-posti teel
Muu

-Veel pole vaja läinud
-Õnneks pole siiani vajanud antud teenust aga arvan, et see on väga vajalik
-Väga positiivne lahendus. Ei sobinud nn kohaleminekuga väljapakutud lahendus, mis oli Tallinna keskne.
-Ei ole veel põhjust olnud, et seda kasutada. Kuid kui peaks tekima vajadus juriidilist nõu küsida, kasutan kindlasti.

10.Eesti Omanike Keskliit

70 % Hea, et on olemas organisatsioon, kes tegeleb koduomanike probleemidega
26 % Võiks oma tegevust veelgi laiendada (koolitused, kursused, ümarlauad)
0,02 % Ei ole aru saanud, mis on põhitegevus
0,02 % Arvan, et sellist organisatsiooni pole Eestile vaja
Muu

-Liiga Tallinna keskne, elutegevus on paraku säilinud ka muudes Eesti piirkondades
-Pole jõudnud veel süveneda, hea et meelde tuletasite
-Kui peale allkirjade kogumise ka muu tegevus toimiks, oleks Liit kindlasti vajalik.
-Täiega norm.
-Liiga Respublika-keskne,tegevus vaid pealinnas

11.On ehk muid soovitusi ettepanekuid ?!

-Jõudu edaspidiseks!
-Eks alati võiks kana kuldmune muneda, samas ei näe otseselt puudujääke mis nö. kisendaksid.
-Eks neid kysimusi oleks palju ,aga momendil ei tule yhtegi meelde ......
-Eks see organisatsioon on praegu kujunemise järgus ja loodan, et see areng saab olema riigi kui ka kodanike huvides
-Et kohtuda ja koostööd teha korteriühistutega.
-Et ometi oleks ka üks instants, kes aitaks koduomanikku, kellel ainult "tänu" pangaorjusele kodu.
-Et organisatsioon kestaks ikka edasi ja ei muutuks äriliseks ettevõtmiseks
-Hea et sellised tegijad olemas on
-Hea oleks saada ühtset sooduspakkumiste teadet iga kuulisel uudislehel.
-Hea, et on olemas organisatsioon, kes tegeleb koduomanike probleemidega
-Head tahet tegijaile.
-Hiiumaal võiks ka mujal poodides ja muudes kohtades soodukaid olla. On vaid olerexil, kus see kaart vastu võetakse
-Hoidkem närve võitluses monopolide omavoli ja keskerakondliku Tallinna Linnavalitsusega.
-Homme kindlasti mõtlen, mida võiks muuta . Praegu kohe ei teagi
-Ilmselt oleks vaja ka kohalikke organisatsioone, sest ühes kohas on tihti inimestel sarnased probleemid.
-Julgemalt laiendada teavitust - meediakanalid
-Julgust ja edu tegutsemisel!!
-Juriidiline tasuta nõu kõige tähtsam. Muidu iga väike nõu 1000krooni
-Juristide nõuandeid rohkem .
-Jõudu aktivistidele!
-Kodukaart võiks oma eesmärgiks seada vähemalt ühe neist:\n- alati suurem soodustus kui 10%

Koduomanik, kasuta remondimehe otsingul tasuta hanketeenust!

2010-02-08T00:13:00.000-08:00

Omanikuna on Sul kindlasti ette tulnud suuri väljaminekuid ja seetõttu tead täpselt, kui keeruline ja aeganõudev on parima pakkuja leidmine. Parim pakkumine ei tähenda ilmtingimata kõige odavamat pakkumist - oluline saada piisavalt pakkumisi, et tekiks võrdlusmoment.

Mercelli konsultandid on spetsialiseerunud sobivate pakkujate leidmisele ning toetavad Sind korrektsete lähtetingimused paika panemisel. Siis on pakkumised paremini võrreldavad ning parima valiku tegemine lihtsam. Hoiad kokku aega ning kindlasti ka kulusid, tänu suuremale konkurentsile.

Tänu omavahelisele koostööle, on Eesti Omanike Keskliidu liikmetel võimalus kasutada Mercelli abi pakkujate leidmisel tasuta. Samuti on Mercell loonud eraldi veebilehe korteriühistutele, kuhu on koondatud juhised erinevate tööde teostamiseks ning kasutajate reaalsed kogemused.

Tee proovi ja tunneta kokkuhoidu oma rahakotis!

Omanike Keskliidu ettepanek läks läbi - talvel ei tohi kütet kinni keerata.

2010-01-28T10:18:00.000-08:00

Jaanuari alguses tegime Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku meetmeteks, mis tagaks, et talveperioodil kaugküttega majades kütet välja ei lülitataks. Ministeerium toetas seekord meie ettepanekut ja praeguseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatnud kooskõlastusringile eelnõu. Meie nõudmine oli, et vaatamata osade korteriomanike küttevõlgadele, ei ole õigust terves majas kütet välja lülitada. Miks peaksid kannatama ka need, kes on corralled maksed tasunud.
See talv veel arvatavasti pole ohtu, et asutakse võlgnevuste tõttu massiliselt kütet kinni keerama. Küll aga, vaadates kuhjuvaid kommunaalvõlgasid ning aina kasvavat töötusmäära, on järgmisel aastal see juba tõsine mure.

Hetkel veel kehtiv seadus lubab monopolil 7 päevase(sic!) etteteatamistähtajaga võlgniku küttekraanid kinni keerata ja sellekohase teavituse võib inimesele lihtkirjalikult postkasti jätta. See on üsna hirmutav vaadates praegust käredat pakast. Lõppema peab olukord, kus piltikult öeldes nädalaga võib tekkida olukord, kus tuba on jääkülm.
Kommenteeri foorumis.

Koduomanike sõber sai kätte auhinna.

2010-01-26T23:48:00.000-08:00

2009. aasta koduomaniku sõbraks valitud Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots sai kätte selleaastase auhinna - umbrohu napsiku, millega paremini välja juurida koduomanikke nöörivaid monopole. Panime umbrohunapsikuga kaasa ka kasutusjuhendi.

Märt Ots sai auhinna monopolide vastase võitluse eest. Konkurentsiamet on nii Tartus kui ka Pärnus lükanud tagasi hinnatõusu taotlused, mis oleks koduomanike küttearveid kergitanud 20-30%. Samuti on Konkurentsiameti poolne analüüs öelnud esimest korda riiklikul järelvalvetasandil välja, et kuningas on alasti ehk Tallinna Vee kasumid on üle 3x kõrgemad lubatud määrast.

Seadus vajab muutmist - kütet ei tohiks talvel kinni keerata

2010-01-12T00:11:00.000-08:00

Eesti Omanike Keskliit esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seaduse muudatuse ettepaneku, mis tagaks selle, et 1.oktooberist kuni 1.maini keelataks monopolidel "toasooja" kinni keeramine ning käsitletaks kommunaalmonopolide ning tarbijate huve tasakaalustatumalt.

Kaugkütte seadust muudetaks alljärgnevalt:

"§14´ 1. oktoobrist kuni 1. maini ei tohi kodutarbija soojusenergiaga varustamist katkestada ega piirata, välja arvatud juhul, kui ohus on inimese elu, tervis, vara või keskkond."

Muudatuse eesmärk on tagada universaalteenuse kättesaadavus, vältida asjatuid sotsiaalseid kannatusi ning majanduslikku kahju küttesüsteemidele kaugkütteteenuse osutamise lõpetamisel kütteperioodi vältel.

Põhjendused ja sotsiaalne reaalsus
Majandusliku olukorra ja sotsiaalse olukorra halvenedes eelmistel aastatel on hüppeliselt kasvanud kommunaalteenuste eest võlgu olevate koduomanike armee, järjest enam korteriühistuid ei suuda enda kohustusi täita. Lõviosa koduomanikest täidab olukorra kiuste õigeaegselt oma kohustused. Kuid eelkõige väikse arvu krooniliste võlgnike tõttu ähvardab paljusid ühistuid ja sadu kodusid sel talvel kütteta jäämine. Esimesed hoiatavad näited Kohtla-Järvelt on ka juba olemas. Kütte välja lülitamine tekitab lisaks sotsiaalsetele kannatustele ka majandusliku kahju küttesüsteemide riknemise näol.

Võlgade sissenõudmiseks talvel kütte välja lülitamine pole õigustatud ega inimväärikas meede, isegi juhul, kui seda teeb kaugkütte ettevõte.

Kaugkütte ettevõttel on sarnaselt kõigi teiste võlausaldajatega, näiteks sideteenuste pakkujatega, olemas õiguslikud vahendid võlgnike distsiplineerimiseks. Asjaolu, et lepingu teiseks osapooleks on juriidiline isik – korteriühistu - ei võta ära võimalust käituda õigusriigile kohaselt. Kui muud vahendid ei aita, on kohtutäituril lisaks korteriühistu kontole võimalik arestida ka korteriühistu nõute katteks korteriomanike omand. Seeläbi saab kohtutäitur võla välja nõuda võlgu olevalt korteriomanikult. Kui korteriomanikul pole piisavalt vara läheb tema vara, kaasaaravatud korter, müüki nõude sundtäitmise läbi. Kahjuks ei ole Kohtla-Järve näitel soovitud või osatud sellist võimalust kasutada ning on käitutud „seaduse piiril kõndiva inkassaatorina“ jättes seeläbi terved perekonnad südatalvel külma toaga.

Seadusandjal on kohustus sekkuda ning tagada kaugkütte ettevõttete ja kodutarbijate tasakaalustatud huvid.

Maagaasiseaduses on analoogsete seaduse muudatuste sisseviimisega juba alustatud, analoogne regulatsioon on kehtestatud ka paljudes Lääne-Euroopa riikides.

Kommenteeri foorumis: Kas Sinu majas on monopol ähvardanud kütte kinni keerata?

Paide koduomanikud ootavad Konkurentsiameti analüüsitulemusi

2009-12-14T23:19:00.000-08:00

2008nda aasta sügisel kooskõlastas Paide linn Pogi OÜ poolt pakutud uue kaugkütte piirhinna, mille tulemusel tõusis toasooja hind tarbijatele pisut enam kui 50%. Paljusid linnakodanikke, kelle rahakotti selline nahaalne tegutsemine otseselt mõjutas, pani hambaid krigistama ja nii mõnigi neist pöördus oma murega Eesti Omanike Keskliidu poole.

Koduomanike Liit võttis loomulikult antud probleemi uurimise alla, et tagada järgmiseks kütteperioodiks õiglased hinnad. Omapoolse analüüsi tulemusel leiti, et antud hinnatõusus on mitmeidki hämaraid kohti ja pole kooskõlas Konkurentsiseadusega, mis sätestab monopolidele õigustatud hinna printsiibi. Saamaks erapooletut eksperdi hinnangut antud toasooja tõusu küsimuses pöördus Priit Värk (Paide Koduomanike Liidu esindaja) märgukirjaga Konkurentsiameti poole. Märgukirjas tõsteti esile järgmised punktid:

· Pogi OÜ hinnakujundamise kalkulatsioonid on tehtud ajal kui toorainete hinnad olid maailmaturul tipu lähedal ning juba eelmise aasta kütteperioodiks olid need märgatavalt langenud. Kui hinnatõusu põhjenduseks oli toorainete kokkuostuhinna kerkimine, siis miks languse korral pole korrigeeritud toasoojahinda?

· Kolmeliikmelisel Paide Linnavalitsusel, kes kooskõlastas uue piirhinna, puudub energiaalane pädevus otsustamaks nii suure mõjuulatusega küsimustes. EOKL-i poolne ettepanek on, et universaalteenuste nagu kaugkütte müügihinna kehtestamisel tuleks see kooskõlastada Konkurentsiametiga.

Märgukiri sai esitatud Konkurentsiametile 06.06.2009 ning peale mitmeid järelpärimisi tuli eelmise nädala lõpus(!) Konkurentsiameti nõunikult ka kirjalik vastus, kus kinnitati, et soojusenergia hinna analüüs on lõpetatud. Praeguse informatsiooni põhjal anti Pogi OÜ-le 10 päeva aega ärisaladuste äramärkimiseks ning seejärel peaks kauaoodatud analüüs saama avalikkusele kättesaadavaks.

Kui kõik läheb ootuspäraselt, siis sõltuvalt Konkurentsiameti analüüsi tulemustest saab juba selle aasta lõpus astuda järgmised sammud toasooja hinnavõitluses.

Jää hakkab liikuma - pealinna veearveid kärbitakse 25%?

2009-12-04T01:08:00.000-08:00

2008. aastal alustasime esialgu Don Quiote´likuna tunduvat võitlust Tallinna Veega. Nüüd tundub, et tõepoolest hakkab jää liikuma ka veehindade osas.

Omanike Keskliit poolt juba 2009. aasta jaanuaris kokku kutsutud ümarlaual käisime välja mõtte, et vee hind pealinnas peaks 20-30% langema. Pärast seda kogusime vee- ja kütte monopolide ohjeldamise seadusmuudatuste eelnõu toetuseks ligi 30 000 koduomaniku allkirja.

Koostasime Advokaadibüroo Tamme&Otsmann konkurentsiõiguse spetsialistide kaasabil juriidilise analüüsi ning pöördusime kaebusega nii Konkurentsiameti, Maavanema kui ka Õiguskantsleri poole. Kuid sügiseks polnud mingit vastust ja järjest enam tundus, et mõte oli õige ning teostatav, kuid kahjuks, nagu idanaabrid ütlevad, tuli välja nagu tavaliselt.

Lootuskiired kõrvetavad kommunaalarve väiksemaks?

Kuid sügiskaamose tulekuga saabusid äraspidisel kombel esimesed lootuskiired. Oktoobris esitati monopolide ohjeldamise seadusmuudatuste pakett Riigikogule. Eelnõu kiitis enne valimisi üsna nobedalt heaks ka vabariigi valitsus. Nüüd on käimas menetlus ning selle ümber toimuvad vaiksed, kuid vihased lahingud. Nimelt küsimus, nagu tavaliselt, on detailides. Need määravad päeva lõpuks, kas koduomanike põhjendamatu nöörimine kommunaalarvetega saab jätkuda.

Omanike Keskliit jätkas kohtukaasuste ettevalmistamist: tsiviilhagi ja halduskaebus Tallinna Vee vastu lõpetamaks koduomaniku kurnamine raskel perioodil. Kuigi ka talupojamõistusega Tallinna Vee majandusnäitajatele peale vaadates näeme, et kasuminumbrid ületavad kordades Lääne-Euroopas lubatut. Teatasime, et kaasuse nõrk koht on autoriteetse audiitori majandusliku analüüsi puudumine. Eesti juhtivad audiitorfirmad esitasid meile pakkumisi, mille hind küündis lausa miljoni kroonini ning seega ei tulnud see kõne allagi. Nüüd on Konkurentsiamet lõpuks õla alla pannud ning sõnaselgelt asunud meid toetama. Viimastel päevadel meediakanalites kajastatud ameti seisukoht on küll asjaosalistele ammu selge - Tallinna Vee poolt esitatavad arved peaks vähenema ca 25%. Seda proportsionaalselt nii äritarbijatele kui ka kodutarbijatele. Konkurentsiameti avaldus annab meile kohtukaebuseks ka piisava toetuspunkti .

Seega oodata on palju huvitavaid arenguid. Võiksime koos arutada, kuidas saaksime kaasa aidata monopolide ohjamisel.

Kas peaksime juba praegu Riigikogule üle andma 30 000 allkirja monopolide ohjamise seadusmuudatuste paketi toetuseks?

Kas Omanike Keskliit peaks minema kohtusse Tallinna Vee vastu?

Avalda arvamust Koduomanike Foorumis...

Väikeses muudatuses peitub palju ilu

2009-12-03T23:27:00.000-08:00

Aasta lõpp on just see aeg, kus tasub teha väikseid muudatusi, mis olemise kohe iseenesest veidi pidulikumaks teevad. Miks mitte teha jõulukingituseks enda köögile või vannitoale uus sisekujundus või paigutada elutuppa uus põrand või hoopis majale uus küttesüsteem?

Suuremate remonttööde tegemiseks tuleb tõenäoliselt võtta laenu võtta. Tulenevalt majanduskeskkonnast on sellisteks ettevõtmisteks jätkuvalt soodne aeg. Hinnad ehitusturul on ju langenud ning erinevad jõulusoodustused annavad omalt poolt lisaväärtust!

Nordea Panga Remondilaenu saad kasutada oma kodu kapitaalremondiks ja osalisteks uuendusteks nagu näiteks katuse vahetus, uste ja akende vahetus, köögi- või vannitoa renoveerimine.

Remondilaenu saab võtta alates 50 000 kroonist, laenu saab tagasi maksta kuni 20 aasta jooksul. Remondilaenu pakume Sulle, koduomanik soodsa lõppintressiga, lepingutasu alates 500 kroonist. Remondilaenu võtjad saavad lisaks mitmeid soodustusi meie partnerite juurest: nagu näiteks Arensi köögimööbel, Saunamaailm, Idema.

Nordea remondilaen laseb Su mõttel lennata!

Vaata järele!

Radoon -koduomaniku mure!

2009-12-03T01:15:00.000-08:00

Maa-alused kääbused põhjustavad siiani surma ...

^{Marc Vokk}^{Finestum OÜ}

www.termo.ee

Tsehhi ja Saksamaa piiril tänapäevalgi edelast kirdesse kulgevas Erzgebirge maagimäestikus algasid kaevandustööd XV sajandi esimesel poolel. Renessansiajastul suurenes järsult vajadus metallide järele ning avatud kaevandustes leidus kulda, hõbedat, vaske, rauda ja ka muid metalle. Piirkond arenes, inimeste elujärg paranes. Maagikaevurite eluiga oli aga lühike, usuti, et varajast surma põhjustasid germaani mütoloogiast tuntud maa-alused kääbused (saksa kl. Unterirdische Zwergen).

Hiljem selgus, et tegemist oli siiski kopsuvähiga. Saksa teadlane F.E. Dorn avastas aastal 1900 radooni, mis võimaldas mõõdistuste tulemusena teha kindlaks, et just kaevandustes on tänu lõhutud pinnavormidele radooni tasemed erakordselt kõrged ning siit edasi tuletati seos radooni ja kopsuvähi vahel. Nimetatud seoses on aegade jooksul ka kaheldud, kuna ei suudetud alati tõestada radooni kantserogeenset mõju kopsudele ning on üldteada, et kaevurite töö ongi tervistkahjustav. Hilisemad uuringud on näidanud, et radooni ohtlikkus seisneb kopsudesse sissehingatud aatomite lagunemisel vallanduvas ioniseerivas alfakiirguses, mis kahjustab elusaid rakke ja tekitab vabu radikaale. Väikesed toosid radooni ei pruugi olla koheselt kahjulikud, kuid suurendavad oluliselt kopsuvähi ja kopsukasvaja tekke riski. Radooni sisenemine organismi toidu ja vee läbi võib põhjustada ka maokasvajat ning leukeemiat. Sellest tulenevana on radooni näiteks USAs klassifitseeritud A klassi kantserogeeniks, mis tähendab, et radoon on võimeline ainufaktorina algatama vähi teket, soodustama selle arengut ja levikut organismis. Eestis on radoon vastavalt keskkonnatervise riiklikule tegevusplaanile määratud enim levinud terviseohtlikuks keskkonnateguriks.

Radoon tekib uraani lagunemisel
Uraani sisaldub looduses enim diktüoneemakildas, oobolusfosforiitides, graniidis, moreenis, tard- ja moondekivimites. Tänu sellele võib radoonijälgi leida ka ehitusmaterjalides. Samas tuleb tõdeda, et hetke seisuga tehtud mõõtmiste põhjal ei ole täheldatud Eesti majades ehitusmaterjalidest põhjustatud kõrgeid radoonitasemeid. Ehitusmaterjale silmas pidades on fikseeritud, et poorsem ja lõhelisem on ehitusmaterjal, seda suurem kogus radooni materjalidest eraldub. Tarbevees võib radoonisisaldus olla kõrgem kambrium-vendi ja kvaternaari veekompleksis, kui ülesvoolu paikneb oobolusfosforiit, diktüoneemakilt või nende töötlemisjääkide puistang. Näiteks USAs ja Skandinaavia maades on graniit peamine radoonisisalduse põhjustaja põhjavees. Pinnavees on radooni tavaliselt vähe, tingituna selle eraldumisest atmosfääri. Radoon ise on värvitu ja lõhnatu ning õhust raskem gaas. Mõõtühikuks on Bq/m³ (bekrell kuupmeetri kohta).

Olukord Eestis
Eesti on suhteliselt suure radooniohuga maa. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. Radooniohtlikke alasid on ka Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse on ilmselt põhjustanud jääajal Skandinaaviast kandunud materjal.

Elades Põhja-Eestis ei saa automaatselt eeldada, et radooni ohustab meie tervist. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone amortiseerumisel tekkivate pragude tõttu. Seetõttu on ideaalvariandis oluline olla teadlik võimalikust radooniohust juba enne majaehitust. Korralik ehituskvaliteet, paks vundament, toimiv ventilatsioonisüsteem ning paigaldatud radoonikile, peaksid tagama päris korraliku kaitse mürkgaasi eest.

Aastal 2009 jõustus standard EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“, kus tuuakse välja ka kohustuslikud meetmed ehitamisel, arvestamaks radooniohtu.
Vastavalt nimetatud standardile liigitatakse radoonisisaldus pinnaseõhus madalaks tasemeks, kui radoonisisaldus pinnaseõhus on alla 10 kBq/m³, keskmine tase on 10 kuni 50 kBq/m³, kõrge tase algab 50 kBq/m³ ning ülikõrgeks tasemeks peetakse radoonisisaldust üle 250 kBq/m³.

Vastumeetmed on olemas
Kui juba hoone on valmis ning selgub, et radoonitase on suur, siis tuleks korrastada ventilatsioonisüsteem, puhastada lõõrid ning torud. Üle tuleks vaadata põranda konstruktsioon, sulgeda kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või kui sellised ruumid on ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali. Ruume tuleks võimalikult tihti tuulutada, nii vahetub radoonirikas õhk kiiremini ning selle mõju on väiksem. Tuulutada tuleb ka ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks. Ruumid peavad olema puhtad tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.

Eesti Keskkonnaministeeriumi andmetel tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumides peab olema väiksem kui 200 Bq/m3; vanades hoonetes on lubatud ka 400 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. Kasutada tuleb mõjusaimaid meetmeid. Paigaldada tuleks uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldada täiesti uus põrand. Võimaluse korral oleks tõhus paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla. Kasulik oleks paigaldada ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindlasti ventilatsioonisüsteem, mis üheltpoolt puhub õhku sisse, ent samas teistest ruumidest õhu välja tõmbab. Muidu võib ülerõhk tekitada seinade hallitust.

Mõõteriistad peavad olema kalibreeritud.
Enne meetmete kasutuselevõttu on mõistlik viia läbi radoonitaseme mõõdistused, saamaks informatsiooni olukorra kohta. Radooni mõõdetakse enne hoone ehitust maapinnast pinnaseõhu proove võttes ning neid hiljem vastava aparatuuriga analüüsides. Olemasolevates hoonetes mõõdetakse radoonisisaldust kollektoritega või aktiivsöe meetodiga ruumiõhust. Osa aparaate näitavad koheselt radooni taset, täpsemad meetodid nõuavad aga põhjalikumat ja pikaajalisemat uuringut. Hetkel ei nõua Eesti seadusandlus, et radoonimõõdistuse teostaja peaks olema registreeritud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt peetavas Majandustegevuse registris, oluline on et kasutatavad mõõteriistad oleksid kalibreeritud ning analüüsi meetodid oleksid aksepteeritud.

Avalda arvamust koduomanike foorumis

Allikad:

www.envir.ee

www.termo.ee/radoon.htm

www.wpb-rado.com

Keskkonnatehnika, 3, 2003 V. Petersell „Radoonist tulenev terviserisk“

Keskkonnatehnika, 6, 2009 A. Jantsikene, R.Koch „Radoonist veel ja ühest selle määramise meetodist“

Tuumajaam Eestisse

2009-11-25T01:38:00.000-08:00

Kalev Kallemets
MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuht

Tänu tuumaenergiale oleks Eesti kodudel võimalik säästa sadu miljoneid kroone aastas. Tänapäeval on tuumareaktorites toodetav elekter ligikaudu 30% odavam kui elektri turuhind Euroopas ning pole põhjust arvata, et ka 10-15 aasta pärast kui Eesti tuumajaam valmiks, arvestades nafta ja CO2 hindu see hinnasuhe muutuks.

Peame Eestis paraku tunnistama fakti, et vaatamata sellele, et Lääne-Euroopa ühiskonnad ja riigid usuvad, et inimese tegevus põhjustab CO2 emissioonide kaudu kliima soojenemist ning on äärmiselt tõsine surve neid emissioone globaalselt kärpida. Isiklikult mulle ja enamus eestlastele kliima soojenemine meeldiks, küttekulud väheneks, aga olles Euroopa Liidu liikmed on meie jaoks kliimapoliitika tõsine reaalsus. Sellega seoses muutuvad nii kivisöel kui põlevkivil köetavad elektijaamad ebaökonoomseks, ka uute põlevkivikatelde ehitust püütakse teostada massiivsete subsiidiumite abil. Praeguses Majandus-ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi eelnõus soovitakse massiivset subisiidiumi Eesti Energiale mahus 1,2 miljardit krooni aastas sõltumatult sellest, kas need uued katlad toodavad elektrit või mitte. On väga kaheldav, et Euroopa Liidu komisjon annab riigile loa see subsiidium kinni maksta ehk see täiendav kulu jääks taastuvenergia toetuse näol elektritarbijate kanda. Siis moodustaks taastuvenergia toetus elektri hinnast ligi 30% ehk Eestis oleks Euroopa üks kalleim elekter. Mis on alternatiiv?

Vaatamata suurtele lubadustele pole ka tuuleenergia lahendus, sest uusi tuulikuid rajatakse vaid tänu sellele, et tarbijad maksavad selle elektri eest suurt toetust. Lisaks pole tuuleenergia elektritootmise bilansis ennustatav ja planeeritav võimsus vaid elektrit tuleb võrku täpselt siis kuidas tuul puhub ning Eestis puhub ta tuulikute jaoks sobiva kiirusega maksimaalselt 30% ajast.

Oma tuumajaam ligikaudu 700 MW võimsusega on tõsine alternatiiv. Tuumaenergial on üks suur puudus- selle ehitamine on väga kallis ja keeruline ettevõtmine. Eesti suudab seda teostada vaid koostöös suure Euroopa energiaettevõttega. See on täiesti reaalne kui Eesti riik loob omalt poolt tingimused, kus investoril on võimalik turvaliselt otsustada, et Eestisse tasub tuumajaama rajada. Kuid tuumajaamal on erakordselt oluline eelis lisaks madalamale hinnale- tuumajaama toodetav elekter on väga stabiilse hinnaga 60 aastaks ehk kahe põlvkonna jaoks. Nii on see kõkides riikides, kus tuumajaamad on ehitatud, sest kütusekulu ja personalikulu moodustab vaid 20% tuumajaama elektri hinnast.

Väheoluline pole ka võimalus mankala skeemi kaudu tagada elektri omahinnaga kättesaadavus Eesti tööstuste ja võrguettevõtete jaoks. Odav elekter tööstustele tagab neile konkurentsivõime ja töökohad inimestele. Odav elekter võrguettevõttele nagu Fortum võib tähendada odavamat hinda ka lõpptarbijale. Vaadakem, kuidas see toimib Soomes.

Soome 1780 MW võimsusega Olkiluoto tuumajaama opereerib mankala OY Teollisuuden Voima, mille peamine omanik on Pohjolan Voima(PVO) 57% ja Fortum 27%, millele lisandub veel 4 kaasomanikku 16% ulatuses. Huvitavaim on aga PVO, millel oli 2008 aastal 19 osanikku. Omapärane on 5 linna osalus PVOs kokku 7,32% osaluses. Väikseim osanik on näiteks Rautaruukki OY 0,02%ga, mis vastab 2,8 GWh suurusele aastasele elektriostule Olkiluoto tuumajaamast.

Teine suur mankala skeemi rakendus on uut tuumajaama rajada planeeriv Fennovoima OY, kus 66% omaval Soome firmal Voimaosakeyhtiö SF on kokku 20 osanikku, millest omakorda 7 on haldusettevõtted, millel on omakorda 63 omanikettevõtet, peamiselt kohalikud jaotusvõrgu ettevõtted. Fennovoima soovib rajada 1600- 2400 MW võimsust tuumajaama ning iga ettevõte saab ilmselt omahinnaga sellise elektrikoguse, mida ta oma ettevõttes tarbib või oma jaotusvõrgus klientidele müüb.

Hiljutine Pellervo Majandusuuringute Instituudi uuring näitab, et Fennovoima projekt tagaks ühiskondlikult võrdseima majandusliku kasu jaotuse tänu sellele, et osanikeks on palju osapooli. Näiteks kuna 2/3 Soome jaotusvõrguettevõtetest on osanikud, on planeeritav 10%line elektrihinna langus ning selle hinna stabiilsus.

Tasub õppida Soome kogemustest ja arendada elektrimajandust nii, et see oleks Eesti majanduse ja kodude parimates huvides.

Panusta oma elukeskkonna parendamisse

2009-10-08T14:16:00.000-07:00

Remondil on oluline osa elukeskkonna parendamisel. Kui väiksemate remonttöödega saab omal jõul hakkama, siis näiteks ehituskonstruktsioonide, vee- ja kanalisatsiooni- või küttessüsteemi parendamiseks tuleb tõenäoliselt laenu võtta. Samas on tulenevalt majanduskeskkonnast soodne aeg sellisteks ettevõtmisteks. Hinnad ehitusturul on ju langenud!

Nordea Panga Remondilaenu saate kasutada oma kodu kapitaalremondiks ja osalisteks uuendusteks nagu näiteks katuse vahetus, uste ja akende vahetus, köögi- või vannitoa renoveerimine.

Nordea remondilaen laseb Su mõttel lennata!

Tutvu lähemalt Kodukaardi partneri Nordea Remondilaenuga

Kasutuslubadest

2009-10-08T13:54:00.000-07:00

Kasutusloa olemasolu võib puudumine osutuda vägagi oluliseks, kui ehitis on kindlustatud ja sellega juhtub mingi õnnetus.

Enamik kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega võib kasutusloa puudumine osutuda argumendiks, miks kindlustusandja võib kahju hüvitamisest keelduda. Kasutusloata hoonet ei oleks võinud ju üldse kasutada ning seega ei oleks võinud tekkida ka õnnetust, mille põhjustas ebaõigesti paigaldatud elektrisüsteemi kasutamine, vmt.

Kohtupraktikas on kasutusloata ehitise kasutamist hoone omaniku poolt peetud ka asjaoluks, mille tõttu on vähendatud ehitaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet.

Näiteks ühel konkreetsel juhul põles hoone täielikult maha, sest ehitaja oli paigaldanud küttekeha valesti ja rikutud oli veel teisigi ehituseeskirju. Hoone omanik esitas kahju hüvitamise nõude ehitaja vastu, mis rahuldati aga ainult osaliselt. Kohus leidis, et hoone omanik oli kahju tekkimises ka ise süüdi, sest kasutas teadlikult kasutusloata hoonet.

aripaev.ee, 20.02.2008, autor Kristina Uuetoa-Tepper, Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat

Loe Eesti Omanike Keskliidu ülevaadet kasutuslubadest

Löö vana põrand taas läikima!

2009-07-27T07:53:00.000-07:00

Sul on ka selline vana ja kulunud parkett? Oled proovinud või plaanid teda korda teha? Siin on väikesed soovitused, mida tasub meeles pidada, et juba esimese korraga kõik õnnestuks. Kui oled ise selles vallas kätt proovinud, jaga oma kogemusi!

Sellise vana ruudulise parketi jaoks sobib kodus tegijatele just universaalne pöörleva alusega põrandalihvmasin (hinnad Harjumaal ca 200.- ööpäev).
Kui korrastatavaid põrandaid on rohkem kui üks, rendi masin laupäeval, siis saad pühapäevase rendi arvatavasti kauba peale, sest paljud tööriistarendid pühapäeviti ei tööta. Aga kindlasti tasub masin varem ära broneerida, sest seda väikest kavalust teavad paljud! Masina rendi hinnale lisanduvad ka lihvketaste hinnad (ca 50.- tk), arvestada tuleks kolme erineva karedusega kettaga. Õnneks kuluvad kettad vähe, mistõttu ühe komplektiga saab tehtud mitu põrandat.

Kuna suure ja ümara põrandalihvmasinaga nurkadele ligi ei pääse ja seinale vastu minna ei tohi, siis ääred on hea teha taldlihvmasinaga (hinnad Harjumaal ca 100.- ööpäev), mis on tihti ka mõnel tuttaval garaažis olemas.

Kui põrandalihvmasina jaoks on vaja natuke rohkem jõudu kui keskmisel Eesti soost naiskodanikul seda on, siis taldlihvmasinaga saab ka õrnem sugu kenasti hakkama.

Masinaga töötades tuleks pidevas liikumises olla, sest ühe koha juurde pidama jäädes tekivad ebatasasused. Viimased ei pruugi lakkimata põranda puhul väga häiridagi, kuid lakituna läigib praak täies hiilguses vastu.

Kui ei jaksa, siis ei pea isegi kogu lakki maha võtma (kui põrand ebatasane ning mõnest kohast ei tule vana lakk täielikult maha). Sellisel juhul tuleb vana lakk lihtsalt karestada ning olla hoolsam laki valikul ja otsustada toonitud laki kasuks.
Sellel pildil on näha, et kogu lakk ei tulnud maha ning aluspind jäi erinevates toonides, kuid toonitud lakki kasutades see lõpptulemust siiski ei mõjutanud.
Kindlasti tuleks lihvimise ajal kasutada respiraatorit, kuna lihvimise käigus lenduv tolm on tervisele kahjulik.

Kui põrand lihvitud, siis tuleks lisaks põrandale ka seinad ning laed niiske lapiga puhtaks teha, et tolm uue laki külge ei kuivaks. Enne viimase lakikihi lisamist oleks soovitatav juba lakitud põrand peene liivapabriga üle lihvida, et aluskihtidesse jäänud ebatasasused lõpptulemust ei rikuks.

Lakkide valikul tuleks arvestada, et vee baasil lakid ei ole küll nii tugeva lõhnaga, kuid nõuavad märksa suuremat pühendumist. Kui alküüd-lakiga saab võrdlemisi vähese vaevaga hakkama – kiht krunti ja kaks kihti lakki on täiesti piisav, siis vee baasil lakk nõuab mitmeid kordi rohkem kruntimist ja lakkimist. Lisaks sellele ei ole vee baasil lakid mehhaaniliselt nii vastupidavad ning kuluvad seetõttu kiiremini.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et vana parkettpõranda restaureerimine ei ole sugugi keeruline ja kallis ettevõtmine. Vaja on paari vaba päeva ning natuke ettevõtlikkust. Arvestada tuleb ka sellega, et lakitud põrandaga tuba ei saa umbes nädal aega kasutada, kuna lakk saavutab survekindluse alles nädala möödudes. Kogu eelarve on umbes 700-1000 krooni, olenevalt tubade arvust. See sisaldab lihvmasinat ja –kettaid (ca 350.-), taldlihvijat ja liivapaberit (ca 150.-), lakki (ca 100.- liiter), respiraatorit (ca 25.-), pintslit (ca 25.-) ja viltlakilabidat (ca 70.-). Seejuures tuleb ära märkida, et ühe keskmise toa jaoks (ca 10-12m²) kulub umbkaudu 3 liitrit lakki. Niisiis, kui kodupõrandad on kulunud ja ei näe enam viisakad välja, on mõistlik remont ise käsile võtta ning saada kiiresti ja mõistliku hinnaga korralik ja vastupidav tulemus.

Sulev Puumeister - koerakasvataja suurimaks mureks on inimeste ükskõiksus loomade suhtes

2009-06-17T05:52:00.000-07:00

Sulev Puumeister on mees, kes naudib maal elamist ja tunneb rõõmu koerte kasvatamisest ning aretamisest. Lemmikuid koeratõuge on tal mitmeid, praegu kasvavad Sulevi käe all Tiibeti Mastifid ja kääbusšnautserid.

Sulev on põline Harjumaa elanik. Ta elab koos abikaasa ja emaga eramajas Kopli külas, Rae vallas. Nüüdseks on nende lapsed juba kodust välja lennanud ja elavad omaette. Samas on Sulev õnnelik, kuna lapsed külastavad vanemaid tihti – neid seovad mitmed ühised huvid.

Hetkel töötab Sulev teedeehitajana, omades seejuures juriidilist kõrgemat ja ehituslikku kesk-eriharidust. Kuna talle meeldib alati midagi uut juurde õppida ja ennast täiendada, siis praeguseks omab Sulev veel koka- ja koerajuht-instruktori kvalifikatsiooni. „Meie peres on meeste kokkamine väga kõrgelt hinnatud. Ema ja väimees on professionaalsed kokad ja abikaasale meeldib küpsetamine ning igasuguste erinevate hõrgutiste valmistamine. Ise olen spetsialiseerunud lihatoitudele,“ selgitab Sulev. Lisaks tööle ja kokkamisele paeluvad teda veel mitmed hobid: ratsutamine, jahindus ning koerakasvatus – just see viimane on Sulevile kõige hingelähedasem.

Koerakasvatuse juures peab Sulev oma maja omamist suureks eeliseks, kuna siis on koertel piisavalt ruumi liikumiseks. Kinnistu on mehel suur – kokku 3 hektarit, millest osa on põllumaa ja teine osa õue-aiamaa. Aias kasvab tal palju ploomi- , kirsi- ja õunapuid ning ilupõõsaid. „Lillede sortment on erinev, eelistame abikaasaga vanu klassikalisi taluaia lilli, kuid palju on ka roose,“ lisab Sulev. Abikaasa Külliga elasid nad nooruses mõnda aega ka omaette linnakorteris, kuid lõpuks tõmbasid maal elamise võlud ikka sünnikoju tagasi. Maal elamisel on Sulevi arvamusel mitmeid eeliseid: „Maaelu on väga tervislik, pakub palju privaatsust. Kuna meil on väike küla ja toredad naabrid, siis maal elamine on lausa lust.“ Samas ei ole aga maal ainult linnulaul ja pillerkaar, vaid tuleb ka palju füüsilist tööd teha.“Selline elustiil sunnib vahel ka siis tegutsema, kui tahaks just voodis vedeleda. Kuid selle tasuks on, et peale rasket tööpäeva saab vabalt murule pikali visata, paljajalu kodumurul ringi patseerida, välikaminasse tuli teha ja lihtsalt lõõgastuda,“ jääb Sulev oma elustiili plussidele kindlaks: „Maaelu eelis ongi just looduslähedus, linnakorteris ei kuule mitte kunagi sellist linnulaulu nagu maal.“

Sulev on oma koerakasvatuse hobi võtnud äärmise tõsidusega – tema nimele on registreeritud lausa kennel nimega „Yospel“. Kuigi Sulevil on koeratõugude seas lemmikuid palju, tegeleb ta hetkel kahte tõugu koertega, milleks on suurejoonelised Do Khyi (Tiibeti Mastifid) ja musta-hõbedased kääbusšnautserid. „Tiibeti Mastif on ürgne, veel tsivilisatsiooni poolt rikkumata koeratõug - väärikas, hea suhtleja, pere kaitsja ja ülimalt hea valvaja. Tiibeti Mastif ei puutu ühtegi inimest, kelle on peremees oma territooriumile lubanud, vaid võtab külalise oma kaitse alla. Ilma loata aga territooriumile siseneda ei soovita,“ põhjendab Sulev oma valikut. „Šnautseri tüüpi koerad on aga teenistuskoerad, kellel on väga hästi arenenud haistmine ja valmidus teha tööd. Neid on kolme tõugu - suuršnautser, šnautser ja kääbusšnautser. Meile sümpatiseerib kääbusšnautser, värvuselt must hõbedaga.“

Kuigi koerte kasvatamine ja aretamine toob kaasa palju rõõmu, peab Sulev tunnistama, et eelkõige tähendab koerakasvatus väga suurt vastutust ja kohusetunnet nii loomade kui ka kutsikaomanike suhtes.

Sulev peab koerapidamise juures täna suurimaks probleemiks ükskõiksust loomade ja ennast ümbritseva suhtes: „Peamiseks väärtuseks on tõusnud raha. Väga rasked tagajärjed on olukorras, kus inimesed viskavad tänavale lemmiklooma, kuna nende üllatuseks on toredast pisikesest kutsikast kasvanud suur koer, kes tahab süüa ja pererahva hoolitsust.“

Sulev on sunnitud tõdema, et Eestis on tõsiseks probleemiks ka varjupaigad: „Riiklikul tasemel pole suudetud seda probleemi lahendada - kogu tegevus on erakätes ja toimib põhiliselt annetuste kaudu.“

Tõukoerte puhul tuleb tõdeda ka kutsikaostjate petmist ja paberiteta koerte müüki tõukoerte nime all. „Selle probleemi ärahoidmisega tegelevad aktsepteeritud kennelid, tõuklubid ja Eesti Kennelliit käsikäes,“ lisab Sulev. Selguse mõttes toob ta välja ka hea koerakasvataja omadused, mida kutsikat ostma minnes tuleks silmas pidada: „Koerakasvataja on kohustatud kutsika ostjale andma igakülgset abi ja informatsiooni ning olema temale igal võimaliku ajal toeks nii nõu ja jõuga. Kasvataja on kohustatud enne kutsika loovutamist selgitama ostjale koera iseloomu, tõule iseloomulikke tõuomadusi, võimalikke haiguseid. Tuua ausalt esile konkreetsel kutsikal esinevad vead, kui neid müügimomendil esineb. Kasvataja peab kutsikaga kaasa andma kõik veterinaardokumendid, mille eest eraldi tasu ei võeta. Kasvataja peab olema valmis ära kuulama kutsikaomanike mured kutsika koeraks kasvatamise ajal ja õpetama kutsikaomanikke koeraga toimetulemiseks. Korralikud kasvatajad annavad kutsikaga kaasa (ja seda tuleks nõuda kõigi kutsikate ostu puhul) kutsika kasvatuse ja toitmise juhendi, kus kirjas põhitõed.“ Kõik see on vajalik, et uus omanik suudaks oma uue perekonnaliikme eest parimal viisil hoolitseda, kuna koera võttes muutub omanik tema eest vastutajaks.

„Kõiki nõudmisi täitev koerakasvatus ei ole tulu allikas, vaid nõuab palju kulutusi,“ püüab Sulev matta müüte, mille alusel on võimalik koerakavatusega kiirelt rikkaks saada: “Tegemist on rohkem ikka hobiga. Kutsikate hinnad on erinevad ja paistavad esmapilgul suured, kuid tegelikult katavad need vaevalt kasvataja kulutusi. Neid ei saa aga mõõta ainult rahas. Koerakasvatuses toimub pidev koerte hooldus, näitustel osalemine, koertele tõule vastavate elutingimuste loomine ja nende pidev parandamine, terviseuuringud aretuskoertel, veterinaarteenused ja koerte koolitamine. Aretustegevuses tuleb sisse osta tõumaterjali, mis maksab meie hindadest kolm - neli korda rohkem.“ Tõukoerte kasvatajad on seetõttu tegelikult omamoodi fanaatikud, kes võivad panna viimased hoiused koerte heaolu peale. See aga on andnud ka väga häid tulemusi. Eesti koerakasvatajad on ca 9 aastat Maailma Võitjal (võrreldav spordis Maailma Meistrivõistlustega) paljude tõugudega pidevalt esikohtadel olnud.

„Samas on koerakasvatus teatud määral enda tervisliku seisukorra parandamine ja stressi maandamine selles meeletult materiaalses maailmas,“ on Sulev oma hobi positiivsetes külgedes kindel.

Suitsuandur on Sinu odavaim elukindlustus!

2009-06-11T06:39:00.000-07:00

Alates 1. juulist 2009 muutub suitsuandur kohustuslikuks igas kodus. Miinimumnõue on, et iga elamu või korteri vähemalt ühte ruumi peab olema paigaldatud autonoomne suitsuandur. Töökorras suitsuandur muudab kodu oluliselt turvalisemaks. Seega – mida rohkem andureid, seda kindlam. Ühekorruselises elamus või korteris tuleb suitsuandur paigaldada eelkõige magamistubade uste lähedusse. Mitmekorruselises elamus tuleb lisaandurid paigaldada veel igale korrusele.

Suitsuandurid tuleb paigaldada magamistubadesse ja väljapääsuteedele. Eriti oluline on suitsuandur magamistubades, sest õnnetused juhtuvad sageli just öösel. Väljapääsuteele paigaldatud suitsuandurid reageerivad ka teistes ruumides puhkenud tulekahjudele.

Suitsuandurit ei soovitata paigaldada vannituppa ega kööki, kus toidu valmistamisel eralduv kuum aur ja suits võivad põhjustada valehäire.
Suitsuandur tuleks paigaldada lakke võimalikult toa keskele (kaugus seinast, valgustitest ja ventilatsiooniavadest vähemalt 50 cm.). Ühe anduri kontrollala on maksimaalselt 60 m². Suitsuandurit ei tohi paigaldada seintele, sest selliselt ei suuda andur täita oma tööfunktsiooni.

Allikas: ELFA Elektroonika
www.elfaelektroonika.ee

Depresiivsed Eesti väikelinnade küttearved

2009-05-20T06:44:00.000-07:00

Omanike Keskliidu poole on pöördunud kümned meie liikmed väikelinnadest ning parafraseerdies laulusõnu, tundub, et väikelinnadel pole häda midagi, vaid hoopis väikelinnade kommunaalmonopolide hinnad on depressiivsed. Nimelt väikelinnade kaugkütjad lipsavad konkurentsiameti poolt seatud 50 000 MWh lati alt läbi ning hinnad kooskõlastab kohalik omavalitsus, sama lugu on vee-ettevõtte ja jäätmevedajatega. Kohalikul omavalitsusel kahjuks puudub vastav know-how ja ressurss hinnata sisuliselt ettevõtte poolt esitatud hinnataotlust. See on viinud olukorrani, kus paljudes omavalitsustes tundub olema hinnakujundus põhjendamatu.

Muidugi iga kaasus on erinev ning hinna alandamine peab tuginema kindlatele faktidele ning vett-pidavale argumentatsioonile. Kuid seniajani oli Konkurentsiamet seisukohal, et kui nad ise hinda ei kooskõlasta, siis nad ei saa ka kov-i kui haldusorgani tegevusse sekkuda. Advokaadibüroo Tamme&Otsmann detailne juriidiline analüüs lükkab selle väite ümber. Konkurentsiametil on õigus ja kohustus sekkuda, kui turgu valitsevat positsiooni liigkõrgete hindade näol ära kasutatakse.

Sõnadelt tegudele

Oleme ise ka püüdnud juriidilise nõuga abistada ning Omanike Keskliidu nõukogu liikme Priit Värgi vedamisel on ka pöördumine Konkurentsiameti poole valmimas. Nimelt tõstis Paides tegutev OÜ Pogi kaugküttehindu detsembrist pea poole võrra, viidates sisendkulude tõusule. Pogi katlamajad töötavad Värgi sõnul enamjaolt hakkepuidul ning ka hakkepuidu hinnad on langenud, kuid küttehind püsib endine. Konkurentsiameti poole pöördumine saab lähipäevil valmis ja loodame, et asi võetakse käsile.

Kommunaalmonopolide teemal saad oma arvamusi ja kommentaare avaldada foorumis.

Avastades Nõmme turgu

2009-05-19T01:04:00.000-07:00

Nõmme koduomanike rõõmuks on taas avatud kohalik turg. Linnavalitsuse lubaduse kohaselt peaks tegu olema soodsa munitsipaalpoega. Omanike esindajad läksid pühapäeval siiski otsima klassikalist turgu, kust saaks osta kvaliteetseid kodumaiseid toiduained ja lootsid lisaks leida natuke maitsetaimi, et need ühe maamaja hoovil suurtesse savipottidesse istutada.

Läbi mõningase vaevanägemise (umbes parkla, mille kitsaimasse kohta oli end sättinud politseiauto) tabas meid tõeline ohhoo-elamus. Puhas, stiilne ja igati euroopalik turg. Miski, millest seni võis vaid unistada. Ja kaubavalik? Esmamuljeks palju õisi, ent taimede valik siiski kokkuvõttes suhtliselt napp. Üks asjalik ürdimüüjast proua leidus ning saime pea kõik soovitud taimed. Kurtsime ka algaja aiapidaja muret peenramaal untsu läinud suvekõrvitsate osas, leidsime lohutust – polevat veel õige aeg neid avamaale seada, ju me ei saanudki õnnestuda.

Hea turu alatiseks rõõmuks on siiski poe omadest värskema ja põnevama valikuga toiduaineletid. Nõmme turult leiab nii värsket kala kui ka liha, aga mõlemat paraku tagasihoidlikus valikus. Värske tuulehaug oli hooajale kohaselt olemas, ent lihavalik valmistas suure pettumuse. Lambaliha ostmiseks on jätkuvalt parim koht Keskturu õudne kelder, mille valik ületab suveräänselt kõigi suurpoodide, sealhulgas ka Stockmanni oma. Nõmme turult lambaliha ei leidnud. Ka loomaliha valik oli olematu, rääkimata sellest, et ühelt ägedalt turult võiks oodata ju ka metsloomaliha valikut.

Sealiha siiski leidus. Sisefileed ja tõeliselt suurepärase hinnaga. Natuke vanema sea fileed Saaremaa lihatööstuse müügipunktist 74 kr/kg ja noorema eluka liha 95 kr/kg putkast, mis kandis nime Jani Siga. Viimane müüs mäletamist mööda Rey lihatööstuse liha ja too on alati olnud üks Eesti paremaid lihatööstusi. Kiidame Valentin Kütti, kes juba pikki aastaid on suutnud pidada silmapaistva kvaliteediga lihatööstust. Mis Saaremaa Lihatööstusesse puutub – supermarketipakendis lihatooted turul on out. Kui sink, siis korraliku kintsuna ja kohapeal ostjale sobivasse paksusesse viilutatuna, aga seda teenust nad hoolimata peenilmelisest müügisalongist siin ei paku. Neli müüjat, üliaeglane teenindus ja sestap pikk saba – see on keset majanduskriisi tõeline ulme.

Mida seal turul tahaks näha – talutootjate lihavalikut. Juurvilja osas on valik ägedam - üsna ilmselt on siin turul üks paremaid kartulivalikuid Tallinnas. Aga ikkagi, unistaks Maasikamäe Piisonifarmi lihaletist, mõne hea lambatalu valikust ja kodumaisest faasanist. Miks mitte ka jaanalinnust. No ja loomulikult meie tublide jahimeeste saagist.

Silma jäi ka üks gurmeetoodete kiosk, ent see oli veel esialgu suletud. Gurmee jaoks oleks siiski vaja natuke suuremat pakkujate valikut, et hea toidu soovijatel tasuks turuletulek vaeva ära. Oi-kui-tore oleks Hellenic Trade’i kreeka toiduainete valik teadliku müüja pakutuna. Tahaks näha Da Vinci Food’i riisivalikut. Nõmmekad väärivad parimat risottoriisi ja loomulikult ka muuud hääd itaaliamaist, mida Da Vinci Food pakub.

Ja tooge siia vene mutid, kes Keskturul seeni müüvad – seni kui hooaja lemmikud kevadkogritsad on saadaval vaid Keskturul, jääb Nõmme turg kuidagi poolikuks. Njah, üks proua müüs soolaseeni, aga seda on vähe. Hapukurgi ja -kapsa valik oli ka olematu. Hapendatud küüslauguvarred - igatseme nende järele.

Veiniäri kah ei olnud. Tehke pakkumine Livikole, meie vanale heale viinamüüjale, kelle venivalik on täna üks Eesti paremaid – leiduks nii soodsat Gewürtztraminerit Nõmme vanaprouadele kui
ka parimat Uus-Meremaa Sauvignon Blanc’i modernsetele snoobidele.

Ehk siis – hea Rainer Vakra, linnaosa vanem. Turg tuli sul hästi välja küll, ent see vajaks siiski tugevamat kuraatorikätt. Head asja saab alati paremaks muuta, on ju Nõmme turul on piisavalt potentsiaali, ärge jääge poolele teele pidama. Muidugi jääme ootama vana hea turuhoone renoveerimist, ilma selleta on see turg kahjuks vaid pool turgu.

Kuldsete kätega Taivo Tõnismäe puhub puule hinge sisse

2009-05-18T13:42:00.000-07:00

Taivo Tõnismäe on mees, kelle kuldsed käed teevad imesid. Igapäevaselt rekkajuhi ametit pidav Taivo suurim kirg on aga hoopis suurtest puupakkudest kaunite kujude väljavoolimine.

Taivo elab väikeses majakeses, linnakärast eemal Keila vallas. Varem Lõuna-Eestis elanuna, otsustas ta praeguse elukoha kasuks just selle asukoha ja ehituskvaliteedi tõttu: „Kodu ei tohi inimesele üle jõu käia, mistõttu on maja ökonoomsus oluline.“ Kodu jagab Taivo koos naise ja neljajalgse sõbra Tommiga, kes kunagi varjupaigast koju sai toodud ja nüüd pere lahutamatuks osaks on saanud.

Kodus aias tegutsedes puhub Taivo mootorsae abil elus sisse esmapilgul tavalistele puuklotsidele, mis lõpuks elutsevad kotkaste, karude või mõne muu elukana. Lisaks vaimustavatele puuskulptuuridele meisterdab Taivo ka omapärast aiamööblit ja muud vajalikku, mida puidust teha annab. Kogu ta looming on seesugune, mida kellelgil teisel ei ole – iga ese on hinge ja südamega tehtud, mistõttu sarnaseid juba poest osta ei saa.

Kunsti juurde jõudis Toivo endalegi märkamatult: “Olin väike põnn, kui tegin kriipsujukusid. Kasvades muutusid joonistused juba väikesteks teosteks. Selle kõik olen päritud oma emalt. Püüdes ennast paremini teostada hakkasingi tegema puuskulptuure.“ Aastatega on Taivo neid valmis vorpinud palju, kuid sellest hoolimata on ta enda kodu päris oma kujudest tühi: „Minu tööd leiavad kiiresti oma päriskodu. Muidugi on kahju nendest lahkuda kuid see annab suurt inspiratsiooni järgmiste tegemiseks.“

Kuna Taivo hobi, mis osaliselt juba tööks üle on kasvanud, nõuab ka omajagu kulutusi, kisub jutt vägisi hetkel majanduses toimuva peale. Taivo tõdeb, et olukord on inimeste jaoks raskemaks muutunud, kuid sellest hoolimata suudab ta hoida positiivset suhtumist. Kirumise ja kurtmise asemel soovitab ta kõigil panna oma varjatud anded ja oskused proovile: „Siis jääb kriis mälestuseks!“ Lõpetuseks on tal kõigile vaid julgustav soovitus: „Midagi pole ületamatut, tähtsaim on vaid soov midagi luua.“

Tõnu Toompark: kinnisvaraspetsialist unistab päikesepoolse aiaga majast

2009-05-13T01:24:00.000-07:00

Tõnu Toompark on Eesti tunnustatud kinnisvaraspetsalist, kes aktiivselt võtab sõna kinnisvaramaastikult toimuva kohta ja vajadusel annab asjaosalistele tarka nõu.

Kinnisvaravaldkonda leidis Tõnu tee suhteliselt juhuslikult. Tõnu töötas 1998 aastal majandusministeeriumis ja õppis samal ajal ka Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. “Ühe igava loengu ajal sai koolivend Andrus Väärtsnõuga lobisetud kinnisvaravaldkonna teemadel, andsin talle ka pisut nõu mõnes küsimuses. Lõpuks tipnes too vestlus sellega, et Andrus kutsus mind analüütikuna tööle Rime Kinnisvarasse. Selline muutus tundus põneva väljakutsena ning 1998. aasta suvest asusingi Rimesse tööle,” selgitab Tõnu oma elu keerdkäike. “Nii et ei saa öelda, et tegemist oleks olnud väga teadliku valikuga, mis oleks painanud mind juba varasest lapsepõlvest alates.”

Hetkel tegutseb Tõnu vabakutselise ja sõltumatu kinnisvarakonsultandina, andes nõu eelkõige kinnisvara omanikele, arendajatele ja finantseerijatele selles osas, mis kinnisvaraturul toimub. “Mul on olnud õnne selles osas, et iga järgmine ametikoht on mulle andnud hea kogemustepagasi. Ajapikku on kogunenud ülevaade ja arusaamine kinnisvaraturul toimuvast. Samas olen sageli märganud, et kinnisvarasektoris tegutsejad ühel või teisel põhjusel ei oma infot, mis võiks neile äritegemises vajalik olla. Nii saigi hakatud mõningat infot korrastama ja panema sellisele kujule, et see aitaks kinnisvaraarendajatel, finanatseerijatel ja omanikel igapäevaelus paremaid otsuseid teha,” selgitab Tõnu, kuidas ta tänase ametini jõudis. Lisaks kontsultandiametile peab Tõnu üliõpilastele kinnisvaravaldkonnalisi loenguid nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka Mainori Kõrgkoolis ning tegeleb aktiivselt kinnisvarakool.ee maakleritele suunatud koolituste korraldamisega. Seega tööst Tõnul puudust pole.

Töö võtab kohati lausa niipalju aega, et millegi muuga eriti aega tegeleda polegi. Igal vabal hetkel püüab ta aega veeta oma lastega. “Eks siingi tuleb endale tuhka pähe raputada ja tõdeda, et vaevalt saan ka kunagi öelda, et lastega just liiga palju tegeletud on.”

Tööst lõõgastumiseks oma Tõnul salanipp – äsja sõpradega loodud saunaklubi. “Saunaklubi raames läheme kord kuus väljavalitud kodanikule külla, seal teeme sauna ja veedame muidu meeldivas seltskonnas aega.”

Tõnu elab oma perega Tallinna Kristiine linnaosas asuvas ridaelamus. Antud valiku põhjendus on lihtne: “Ridaelamu on minu jaoks paras maja ja korteri vaheline lahendus, mis annab korterist enam privaatsust, kuid nõuab kinnisvaraga tegemisel märksa vähem vaeva, kui maja eest hoolitsemine,” selgitab Tõnu. Tuleviku unistustekoduna näeb ta aga päikesepoolse aiaga maja Tallinnas. “Aias mõni viljapuu, grillmaja, tule tegemise võimalus ja vähe muru, et sellega end orjama ei peaks,” on Tõnu konkreetne. “Ja siis peaks veel olema paigas terve suur hulk pisidetaile. Just detailid on need milles peitub täisulikkus ja mis annavad ühele kodule kodu tunde ja lõhna juurde.”

Küsisime Tõnult, kui spetsialistilt, ka paar kinnisvaraalast küsimust:

Kas hetkel tasuks kodu üürida või osta?
Sel küsimusel on kaks poolt - majanduslik ja psühholoogiline.
Majanduslikust vaatenurgast on täna kodu üürida märksa mõistlikum, kui seda osta või omada. Kodu üürimisele kulub märksa vähem raha, kui kodu väljaostmisele. Samuti puuduvad kodu üürimisel riskid, mis on seotud eelkõige vara väärtuse alanemisega ebastabiilsel ja ettearvamatul kinnisvaraturul. Kodu üürile võtmise kahjuks räägib asjaolu, et meil puudub professionaalne üürileandjate seltskond. Ehk turult on puudu seltskond, kelle tegevus oleks suunatud üürilevõtjate professionaalseks teenindamiseks.
Tänased üürileandjad on enamasti eraisikud, kellele üürileantav elamispind on pigem "tööõnnetusena" kätte jäänud või sülle kukkunud. Eraisikute puhul, kes ühte korterit välja üürivad ei ole kunagi teada, millal ta "ära keerab", plaanib korterit müüa või soovib sinna ise sisse kolida.
Seadus võib küll üürilevõtja kasuks rääkida, kuid probleemid on lihtsad tekkima. Siin oleks ka õiglane märkida, et seadused on meil väga tugevalt üürilevõtja suunas kaldu ning need asjad peaksid korda saama, kui riik soovib näha, et meil tekiks profesionaalne üüriturg. Tänases seaduste ruumis on see väga raske tekkima.
Aga kui nüüd kodu üürimise psühholoogilise külje juurde tagasi tulla, siis pean ütlema, et mina isiklikult pereisana ei julgeks võtta endale riski kodu üürile võtta. See ei pakuks mulle ja minu perele minu arvates piisavat turvalisust. Seetõttu eelistan ma ise enda kodu omanik olla, kuid see ei tähenda, et paljud inimesed ei võiks teistsugust otsust teha - kõik on konkreetses inimeses kinni.

Millised on sinu arvates suurimad koduomanikke puudutavad probleemid?
Eelpool sai mainitud üürituru ebaprofessionaalsust. Ma arvan, et see on suur probleem ses mõttes, et üüriturg peaks olema eluasemeturu üks loomulik osa.
Korterelamute oluliseks proleemiks on kirju sotsiaalne seltskond. Sageli on need majad pärit nõukogudeajast ning vajavad täna hulga investeeringuid. Kirev skaala inimesi aga konsensust lihtsalt ei saavuta. Ja probleem tekib, kui investeeringud jäävad tegemata ning kehvas olukorras hoone amortiseerub ilma, et seda suudetaks peatada.

Milline on sinu arvamus kodulaenude tulumaksutagastusesest ja selle võimalikust kaotamisest?
Eluaseme soetamine on kõigis riikides teema, mida riik läbi maksupoliitika toetab.
Ma julgen siiski arvata, et vaid vähesed inimesed panevad kodu ostmise "äriplaani" kirja selle, kui palju nad järgmisel aastal tulumaksu tagasi saavad. Pigem tuleb tulumaksutagastus nagu jõuluvana - me teame kindlasti, et ta tuleb, kuid me ei tea kunagi päris kindlasti, mida (kui palju) ta toob. Igal juhul on kodu soetamise näol tegemist pea alati inimese elu kõige suurema ostuga, mis võtab rahalises mõttes "hinge kinni" pikaks ajaks. Riigi poolt on ilus seda toetada.
Kui nüüd tulumaksuvabastus on olemas, siis seda kaotada ei tohi. Inimestel on õigus eeldada, et seadused kehtivad ning neid ei muudeta sama sagedusega nagu järgmise nädala ilmateadet. Seadused peavad püsima kindlalt, eriti maksuseadused. See annab inimestele turvatunde siin riigis elada, õppida, töötada ja toimetada.

Elisas Kodukaardiga nüüd suuremad soodustused!

2009-05-06T04:06:00.000-07:00

Eesti Omanike Keskliidu liikmena saad nüüd kogu Elisa võrgus piiramatult tasuta rääkida! Ja kõikides teistes suundades helistades on niigi soodne kõneminuti hind pärast miinimumarve summa ületamist lisasoodustusega! Ka telefone pakume Sulle ülesoodsa hinnaga ja osaleda saad kõikides Elisa kampaaniates!

Elisa pakub Sulle, kui Eesti Omanike Keskliidu liikmele võimalust kasutada järgmiseid soodustusi:

kõneminut 0.- krooni kõikidele Elisa, Zen ja TeleYks mobiilinumbritele helistades
TASUTA pere omavahelised kõned
10-40% allahindlus miinimumarvet ületanud Eesti-sisestelt normaaltariifiga kõnedelt
Uus telefon soodushinnaga

Kõnehinnad Eesti Omanike Keskliidu liikmetele

Pakettides kehtib miinimumarve, mille eest saad rääkida ja teisi meie teenuseid kasutada. Pere kõnepakettide miinimumarve on ühine kogu perele. Kuumaksu aga ühelgi Elisa kõnepaketil pole ning pere räägib omavahel alati TASUTA!

Kliki siia, et täpsemalt näha

Hea teada! Kõnedele lisandub kõnealustustasu, v.a. pere omavahelistele kõnedele.

Heisakem lipud!

2009-05-06T01:55:00.000-07:00

4. juunil 2009. aastal möödub 125 aastat esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest ja õnnistamisest Otepääl. Seoses selle riigile ja rahvale olulise sündmusega kutsume kõiki majaomanikke heiskama oma majale Eesti lipu 4. ja 5. juunil, mil Eesti lipu sünnipäeva tähistatakse. Ühtlasi kutsume majaomanikke üle vaatama Teie kasutuses olevat Eesti lippu ja muud lipuvarustust ning vajadusel seda korrastama või täiendama. Lipp kuulub iga maja juurde niisama loomulikult nagu vundament või katus!

Riigikantselei soovib lipu 125. sünnipäeva puhul tõmmata suuremat tähelepanu Eesti lipule ja julgustada igati selle kasutamist vastavalt üldistele tavadele, mis suhtumisel rahvuslippudesse Euroopas valitsevad. Eesti lipu seaduses on kirjas, et igaühel on õigus heisata Eesti lippu temale olulise tähtpäeva või sündmuse tähistamiseks. See kehtib näiteks sünnipäevade, pulmade või suguvõsa kokkutulekute või mis tahes muudel puhkudel. Kasutagem seda võimalust ja heisakem oma lipp - nii austame lippu kui ka oma maad ja rahvast.

Seadus toob välja 17 lipupäeva, mil heisatakse Eesti lipud. Lipupäevad tähistavad olulisi sündmusi ja tähtpäevi Eesti rahva ja riigi ajaloos. Lippude heiskamine neil päevadel väljendab elanikkonna ühtekuuluvust ja ühiste väärtuste levikut. Kolmel lipupäeval – iseseisvuspäeval (24. veebruaril), võidupühal (23. juunil) ja taasiseseisvuspäeval 20. august) on kohustus heisata Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Eesti lipu kasutamise korraga saate tutvuda veebiaadressil eestilipp.err.ee.

Gert Uiboaed
Riigikantselei sümboolikanõunik

Kaotada kodulaenu tulumaksutagastus?

2009-04-30T01:34:00.001-07:00

Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) tegi Eestile ettepaneku kodulaenu tulumaksutagastus kaotada. Tulumaksutagastuse näol on aga antud garantii, millega koduomanik on arvestanud laenu võttes. Sellise sammu tegemine võib majanduslikes raskustes olevaid inimesi veelgi rohkem räsida. Kuidas suhtud sellesse Sina? Avalda oma arvamust foorumis.

OECD tegi Eestile ettepaneku kodulaenu tulumaksutagastus kaotada. Tegu on katsega muuta Eestit suunas, mis on omane paljudele Euroopa riikidele – suruda meid ühiskonnaks, kus omanike asemel domineerivad üürnikud.

Üürniku staatust vaadeldakse meie ühiskonnas pigem ajutise nähtusena, oma elamispinda väärtustavad ka Eesti Omanike Keskliidu liikmed ja paljud neist on võtnud ka kodulaenu.

Laenu võttes on inimestel tekkinud õiguslik ootus, riik on andnud tulumaksutagatuse näol garantii, seda on inimesed arvesse võtnud ka enda kohustuste planeerimisel.

Teisalt võivad mõned inimesed, kes kodulaenu võtnud pole väita, et milleks selline garantii, kui nemad sellest kasu ei saa.

Jättes siinkohal kõrvale väärtuspõhised ning emotsionaalsed tegurid, pole kodulaenu tulumaksutagastuse kaotamine majanduslikult mõistlik. Muuta status quo´d ning luua olukord, kus paljude perede maksevõime nõrgenemine võib viia eraisikute pankrotilaineni, tooks kaasa vajaduse kulukate abiprojektide järele.

Kodulaenuga hättasattunute protsent võiks soodustuse kaotamise korral hinnanguliselt isegi kahekordistuda, hätta satuks tuhanded seni majanduslikult toimetulevad perekonnad.

Olukorras, kus riigieelarvest tuleb viimaste prognooside järgi kärpida veel ca 7 miljardit, eelarve-krokodillid pisaraid ei usu.

Aega napib ning kärpida on vaja - see võib viia läbimõtlematute otsusteni nagu on seda ka tulumaksutagastuse kaotamine.

Eesti on eriline. Me oleme suutnud langetada otsuseid kiiremini, kui ükski riik seda tänapäeval teeb. Eesti kroon, ettevõtete tulumaksukorraldus, omandireform ning palju muudki on saavutused, mille üle me võime põhjusega uhked olla.

Tõsi, me ei ole enam nii tõhusad kui me olime 90ndate alguses. Aga kas nüüd on siis tõepoolest käes aeg seninägematult kiireteks libastumisteks?

Teretulnud on ettepanekud ja mõtted, kuidas tagada ka keerukal ajal koduomanike huvid - anna nendest teada siin

Omanike Keskliit käis külas Tiiu Jervanil

2009-04-24T02:23:00.000-07:00

Endine Tallinna Halduskohtu esinaine, tänane pensionär Tiiu Jervan elab koos tütarde ja nende peredega Õismäe külje all asuva vaikse põiktänava lõpus. Sinna viib eratee, kus võõrad jäävad kergesti silma. Seda nimelt seetõttu, et teel liiguvad üldiselt ainult pereliikmed ja nende tuttavad. Asukoht on küll suurepärane – kolm maja linnas sees, aga oma maal - oma kapsaste, porgandite, partide ja metskitsede keskel, eraldatud suuremast mürast tänu puudele ja muule loodusele.

Tiiu enda maja on võrdlemisi vana, tegelikult ei tea keegi, millal see valmis sai. Sellises suuruses, nagu ta praegu on, oli maja olemas juba aastal 1861. Sellest ajast saati, kui Tiiu ja tema kümme aastat tagasi surnud abikaasa sinna 12 aastat tagasi kõrvalmajast kolisid, on maja kallal kõvasti vaeva nähtud, et taastada selle endine suursugusus. Maja on ümbritsetud erinevatest lilledest, perenaine märgib oma hobi kohta, et talle meeldib, kui kevadel alustades lumikellukestest (maikellukestest) hilissügiseni erinevad taimed õitsevad. Erilisteks lemmikuteks on tal roosid. „Töö siin otsa ei saa,” mainib ta.

Tiiu maja on tagasi saadud omandireformiga, mille käigus nad abikaasaga viimase sugulasel maja tagasi nõuda palusid. Ei kujutagi ette, kus erinevad pereliikmed üle Eesti laiali oleks, kui seda maja poleks neile tekkinud. Tiiu juba mõlgutab mõtteid, et paar krunti juurde tekitada - siis saaks soovi korral ka lapselapsed perekonna lähedale maja ehitama hakata. Ta mainib, et selle jaoks on juba detailplaneeringki koostamisel.

Majja on veetud torud ja veevärk töötab ideaalselt, kuniks aga vett veel kaevust saab, kraani naljata lahti ei keerata. Elektrit kasutab Tiiu talvel radiaatorite soojashoidmiseks.
Viimase hinnatõus on ka perenaise valvsa pilgu alla jäänud. „Kommunaalid” teda küll nii tugevalt ei puuduta, kui paljusid teisi, kuid üks on tema jaoks selge – kulud on avalikkuse kontrolli alt väljas.

Kõige rohkem on Tiiut koduomanikuna puudutanud maamaks. Samuti valmistab talle muret viimasel ajal eriti aktuaalseks teemaks muutunud kinnisvaramaks. Mõlema kohta mainib Tiiu, et koduomanikke rõhuvate maksude kehtestamise ja tõstmise osas tuleks eriti ettevaatlik olla. Erinevalt paljudest teistest riikidest, kus elukohta üürivaid inimesi on kas sama palju kui koduomanikke või isegi rohkem, on Eestis koduomanikke pea 90%. Seetõttu on mõistetav Halduskohtu tööst pärineva tohutu sotsiaalse kogemusega Tiiu mure.

Lahenduseks ja koduomanike huve riivavate meetmete vastu võitlemisel peab ta just kodanikuühendusi, kuhu inimesed koonduvad ühise murega ning seisavad oma huvide ja uskumuste eest. Tiiu kutsub end ohustatuna tundvaid inimesi oma arvamust avaldama ja kasvõi uusi kohalikke kodanikuühendusi looma!

Ühiskondlik kokkulepe-maamaks ja monopolid!?

2009-04-21T00:43:00.000-07:00

Ühiskondlik kokkulepe-maamaks ja monopolid!?

Koduomanike huvide eest seistes ei loe mitte niivõrd väljakäidud ideed, kui reaalsed resultaadid-muutused, mis meie ühistegevus kaasa toob. Seepärast olemegi püüdnud oma seisukohti võimalikult laial rindel tutvustada ning kaasata toetajaid.

Monopolide seadusemuudatuste paketti on asunud toetama konkurentsiamet, korteriühistute liit, eesti kinnisvarahaldajad- ja hooldajad ning üle 25 000 inimese interneti vahendusel.
Kodude maamaksust vabastamine on samuti leidnud tugevat toetust kümnete organisatsioonide seas.

Tagamaks veelgi tugevamat toetust, mis ka lõpuks sihile viiks oleme otsustanud liituda kodanikuühiskonna katusorganisatsioonidega, eelmisel kuul liitusime EMSL(eesti mittetulnudusühingute ja sihtasutuste liiduga) ning sel kuul Ühiskondliku Leppe Sihtasutusega.

Kui Ühiskondliku Leppe Sihtasutuseks rääkis ühiskondlikust kokkuleppest, siis Omanike Keskliit leiab, et selle aluseks peavad olema käega katsutavad tulemused ka tavakodaniku jaoks, mitte vaid abstraktne retoorika.

Kodude maamaksust vabastamine ning monopolide ohjamine seadusandlikul tasandil on leidnud selge üldrahvaliku toetuse. Just nede kahe mõtte realiseerimine võiks olla ühiskondlikku kokkuleppe alus.

Mida teha elektri hinnaga?

2009-03-31T08:17:00.000-07:00

Paljud monopolide seadusemuudatuste paketi toetajad on meile esitanud küsimuse – miks me ei kaitse koduomanikke pideva elektrihinna tõusu vastu?

Tõepoolest, hind tõuseb ja juba aastaid ootame me selgust energiamajanduse tuleviku osas. Just sellele tulevikule ja investeeringuvajadustele on tihti viidatud ka hinda tõstes.

Esialgu on arutlusel „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ ja „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“, mis juba esialgsetel hinnangutel ei arvesta ühelt poolt majanduslikke võimalusi ega ka teisalt sotsiaalset reaalsust.

Ähmasest Leedu tuumareaktori plaanist on saanud vaid veel ähmasem Eesti reaktori plaan.

Mis on tegelik reaalsus?
Millega saab koduomanik lähiaastate perspektiivis arvestada?

Ka uus energiamajanduse arengukava on veel vastu võtmata. Mida see meile lubab? Mäletatavasti eelmist dokumenti energiamajanduse korraldamisel reaalselt ei järgitudki.

Eesti Omanike Keskliit loodab oma liikmetele selles vallas peatselt infot jagada. Jälgige kodulehekülge http://www.omanikud.ee/.

Koduomaniku õigusbüroo - usaldusväärne teenus fikseeritud hinna eest

2009-03-30T12:01:00.000-07:00

Koduomanike Õigusbüroo on oma arengufaasis läbinud järjekordse etapi - oktoobris käivitatud büroo poole pöörduvad igakuiselt kümned liikmed oma õigusalaste probleemide ja küsimustega. Välja on koorunud peamised valupunktid, mis jäävad asja- ja võlaõiguse valdkonda, enim oleme lahendanud just kaasomandiga seonduvaid kaasusi.

Lisaks regulaarsetele vastuvõttudele, mida on võimalik telefoni või meili teel kokku leppida, manageerime ka "küsi juristilt tasuta" liidest, mis on liikmete seas kogunud arvestatavat populaarsust, viimase kuu jooksul on peaaegu 100 inimest kasutanud säärast operatiivset liikmeteenust.

Kuid üks etapp on läbitud ning aeg on teha arenguhüpe jõudmaks uuele kvaliteedile. Koduomaniku Õigusbürood asub peajuristina vedama Kaspar Sadrak. Kaspar on omandanud juriidilised teadmised Tartu Ülikoolis ja Õigusinstituudis ning praktiseerinud peaasjalikult tsiviilõiguse vallas, spetsialiseerudes asja- ja võlaõigusele, tuues kaasa ka pikajalise kogemuse notariaalsete lepingute koostamise vallas.

Taaskord tuleb tõdeda, et Eesti on väike, sest Kaspar alustas oma õigusalast karjääri just Koduomanike Õigusbüroo nõukogu ja Omanike Keskliidu juhatuse liikme Priidu Pärna notaribüroos.

Seoses uue juhi tulekuga asub Koduomaniku Õigusbüroo uuenduste lainele. Õigusteenuse puhul on kliendile lisaks teenuse kvaliteedile alati oluline ka selle hind. Kuna Omanike Keskliidu näol on tegemist mittetulundusühinguga oleme seni suutnud pakkuda turuhinnast madalamat teenuse tunnihinda. Kuid, kui klient peab õigusteenuse eest oma rahakotti kergendama, pole niivõrd oluline tunnihind, kuivõrd teenuse lõppmaksumus. Seega, pakkumaks kliendile paremat ning usaldusväärsem teenust oleme üle läinud fikseeritud hindade poliitikale.

Pöördudes Koduomaniku Õigusbüroo poole ei panda mitte stopperit tiksuma, vaid esialgu hinnatakse, kas juriidilisel toimingul või vaidlusel on jumet ning seejärel pakutakse välja fikseeritud hind. Kusjuures esialgne konsultatsioon on Omanike Keskliidu liikmele tasuta. See välistab Eesti õiguspraktikas levinud olukorra, kus õigusteenuse lõpphind tuleb kliendile "halva üllatusena."

Koduomaniku Õigusbüroo pakub Omanike Keskliidu liikmetele -30% soodustust nii õigusalaselt konsultatsioonilt, õigusdokumentide koostamiselt kui ka kohtus esindamiselt.

Kodukaart pangakaardiks?

2009-03-30T11:56:00.000-07:00

Kodukaardi sooduspaketti oleme püüdnud kaasata eelkõige ettevõtteid, kes annavad Omanike Keskliidu liikmetele tuntava säästu. Teisalt isegi 70 ettevõttet koondav sooduskaart on tihtipeale inimesele lisakoormaks. Rahakoti vahel olevad sooduskaardid paisutavad me kõigi tengelpungasid, kuid kahjuks mitte alati rahalises vääringus.

Sestap on paljud meie liikmed on väljendanud soovi, et Kodukaardiga võiks olla võimalik ka pangateenuseid kasutada. Omanike Keskliit on alustanud selleteemalise läbirääkimisi Nordea pangaga.

Kindlasti jätkame Kodukaardi väljastamist ka tavalise sooduskaardina, kuid soovime eelmainitud moel lisandväärtust pakkuda.

Mis arvad Sina? Kas oleksid huvitataud Kodukaardist krediit- või deebetkaardina? Ütle sõna sekka aadressil

http://www.omanikud.ee/foorum?forum_id=4&topic_id=379

PS Kindlasti, olgu tegemist kas krediit- või deebetkaardiga, ei võeta selle väljastamise ega hoidmise eest mingit aasta- või kuutasu ega muid kulusid.

Vee hind konkurentsiameti kontrolli alla

2009-03-24T05:06:00.001-07:00

Majanduskliima jahenemise tingimustes on nii koduomanikele, kui ka ettevõtetele järjest olulisemaks muutunud vältimatud püsikulud. Sisendkuludena moodustavad kommunaalkulud, kas pere või ettevõtte eelarvest rahavoogude kokku kuivades proportsionaalselt üha suurema tüki.

Avalik võim peab kommunaalteenuste (Tarbijakaitse seaduse mõistes universaalteenuste) reguleerimisel arvestama konkurentsiõiguse ja tarbijakaitse aspekte.

Universaalteenuste osutamist iseloomustab loomulike monopolide olemasolu. Tihtipeale omab teenuse osutamiseks vajalikku infrastruktuuri ning osutab teenust samasse ettevõttesse (või kontserni) kuuluv üksus.

Tarbija on suhetes monopoolse universaalteenuse pakkujaga eelduslikust nõrgemas positsioonis ning monopol ei jaga vabal turul tegutsevate ettevõtetega äririske. Seega peab avalik võim vastavalt konkurentsiõiguse printsiipidele tagama, et teenuse tarbijad ei satuks halvemasse olukorda, kui vaba konkurentsi toimimisel antud valdkonnas.

Vesi monopoli veskile

Õiguskantsleri aastaaruannetes on korduvalt viidatud, asjaolule, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses ei ole piisavalt arvestatud tarbijakaitse ja konkurentsiõigusega ning seadus ei taga tarbijate piisavat kaitset suhetes turgu valitseva ettevõttega.

Seaduse kohaselt tuleb monopolide hinnad kehtestada selliselt, et lisaks ettevõtte põhjendatud sisendkuludele ja investeeringutele oleks tagatud põhjendatud tulukus.
Erinevalt näiteks soojuse- või gaasi valdkonnast, ei ole vee- ja heitvee hinnaregulatsiooni sõltumatu järelvalveorgani – konkurentsiameti - pädevusse antud.

Kehtivasse õigusesesse on sisse kodeeritud vastuolu: vee-ettevõtted on lõviosal juhtudest osaliselt munitsipaalomandis, kuid hinda reguleerib (seeläbi määrab ka põhjendatud tulukuse) vaid kohaliku omavalitsuse volikogu.

Konkurentsiamet töötab põhjendatud tulukuse metoodika välja lähtudes Euroopa Liidu võrdlusandmetest. Gaasi- ja kütte valdkonnas määratakse piirhinnad eeldusel, et tulukuse määrad on alla 10%.

Sõltumatu järelvalveorgani kontrolli puudumine on viinud olukorrani, kus Tallinna Vee ärikasumi marginaal 2008. aastal oli 56,3% (!), mis võimaldas maksta aktsionäridele 719 miljonilise käibe juures 249 miljonit dividende. Börsihiid on olnud jätkusuutlik ja analoogset kasumlikust on suudetud hoida pikema perioodi jooksul. Käesoleval aastal, mil deflatsiooni tõttu sisendkulud vähenevad, ennustatakse Tallinna Veele sama võimsaid kasumi numbreid.

Keskkonnaministeeriumi teatel on võrreldavate monopolide kasumimarginaalid Lääne-Euroopas maksimaalselt 15%.
Muidugi pole õige kontrollida kogu ettevõtte tulukust, vaid ainult konkreetse teenuse osutamiselt saadud tulusid. Tallinna Vee aastaaruannete kohaselt saab ettevõtte enamiku oma vee- ja heitvee müügituludest.

Seega ligikaudne kalkulatsioon näitab, et Euroopa tavade ja sõltumatu järelvalve rakendumisel peaks vee hind langema kindlasti üle 30%. Selline hinnalangus leevendaks survet nii pere- kui ettevõtete eelarvetele.

Seadusandjal on õigus ja kohustus kuulda võtta õiguskantsleri ettepanekuid ning anda vee- ja heitvee valdkonna hinnareguleerimise küsimuse Konkurentsiameti pädevusse. Juriidiliselt küündimatud on meedias kõlanud põhjendused, et õiguslikuks takistuseks on Tallinna Vee ja linna vahel lepinguliselt fikseeritud hinnavalem ning asjaolu, et tegemist on börsiettevõttega

Esiteks ei saa eraõiguslik leping omada õigusriigis õigusaktidest ülimuslikku jõudu. Eelnimetatud leping Tallinna Vee ja linna vahel kehtib kuni aastani 2020. Seega, juhul, kui linn otsustaks lepingut pikendada näiteks aastani 2040, siis selle tarbijavaenuliku käsitluse kohaselt poleks riigil võimalik sekkuda näiteks monopolide hiigelkasumit jahtivasse hinnapoliitikasse.

Teisalt tegutseb Euroopas edukalt kümneid börsil noteeritud ettevõtteid, kelle kasumlikkust universaalteenuste pakkumisel kontrollivad konkurentsiorganid.

Analoogselt näiteks maksusüsteemi muutumisega peavad investorid arvestama, et avalik võim võib universaalteenuste hinnakontrolli puudutavad õigusaktid viia kooskõlla Euroopa praktikaga

Seadusandlik initsiatiiv

Tagamaks tarbijate huve monopolidelt ostetavate teenuste valdkonnas on Eesti Omanike Keskliit koostöös tippjuristidega välja töötanud nn „monopolide seaduse“ muudatustepaketi, mis käsitleb vee-, gaasi- ja kütte valdkonda. Gaasi- ja kütte valdkonnas on peamiseks muutuseks efektiivselt toimiva hinnalangetamise mehhanismi sisse seadmine. Juhul kui toorme hind on seotud kerge ja raske kütteõli maksumusega Rotterdami börsil peab nafta hinnalangus kajastuma ka soojuse ja gaasi hindades.

Toetust ettepanekutele on avaldanud paljud ühiskondlikud organisatsioonid, Konkurentsiamet ning üle 21 000 inimese e-kirja teel järelkontrollitud toetusallkirja näol.

Omanike Keskliit on nimetatud küsimuses alustanud konsultatsioone ka Riigikogu Majanduskomisjoniga.

Läbimõeldud rahaasjade korraldamine võimaldab kokku hoida

2009-03-06T07:15:00.000-08:00

Panganduskultuur on erinevates Eesti piirkondades iga-aastase Emori uuringu andmetel erinev nii toodete ja teenuste tarbimise kui ka panga rolli ja usaldusväärsuse seiskohalt. Siiani on mitmetes piirkondades levinud pigem arusaam, et kodus on kõige kindlam oma raha hoida ning eeskätt sularahaga arveldada. Uuringud on ka näidanud, et erinevalt Põhjamaade inimestest ei ole eestlastel üldjuhul pankadega tekkinud lojaalset suhet. Seega levinud on ühtaegu mitme panga kliendiks olemine ning erinevaid panku nähakse küllaltki sarnastena.

Kolm näpunäidet tulusamaks rahaasjade korraldamiseks
Kuigi säästmine ning erinevate pangatoodete kasutamine on eestlaste seas populaarsemaks muutumas, on endiselt veel palju inimesi, kes pakutavate võimalustega tutvumise korral saaks säästa oluliselt tulusamalt. Jätkuvalt hoiab iga kolmas pere oma sääste sularahas või jooksval arvelduskontol, mille intress on aastas keskmiselt 0,1%-03 %. Põhjus on enamasti selles, et paljud inimesed ei taha oma rahaga riskida ega seda kindlaks tähtajaks kinni panna. Siinkohal saaks aga pere oma vajadusi läbi kaaludes teha otstarbekama valiku. Erinevad pangad pakuvad mitmeid säästmisviise, millest levinumad on tähtajaline hoius ja fondide osakud. Nordea valikus on ühe alternatiivina Reservhoius, mida kõigile EOKL-i liikmetele pakume intressiga 4,55% - 4,75%. Reservhoius tagab kliendile arvelduskonto paindlikkuse ja tähtajalise hoiusega võrreldava tootlikkuse. See tähendab, et raha saab hoiusele juurde kanda või sealt välja võtta mis tahes ajahetkel, kuid erinevalt arvelduskontost teenib reservhoiusele pandud raha kopsakat intressi ning erinevalt tähtajalisest hoiusest ei kaota klient reservhoiuse katkestamisel juba teenitud intressi.

Kuigi tänases majanduskeskkonnas võib säästmine tunduda keeruline, siis tasub rahulikult läbi kaaluda, millised kulutused on hädavajalikud ja milliseid võiks paremini aasta peale jaotada. Iga kuu peab püüdma kasvõi natuke raha kõrvale panna. Kui palju raha alguses kõrvale panna, polegi tegelikult oluline – tähtis on harjutada endas säästmisharjumust. Kõige lihtsam on harjumust endas süvendada, kui maksta kuu alguses ära kõik arved ning siis panna alles jäävast osast teatud summa kõrvale. Isegi kui pere eelarve hetkel säästmist ei võimalda, siis tasub ettevaatlik olla tarbimislaenude võtmisega. Kui tarbimislaenu võtta oma igapäevaste kulude katmiseks, siis on suur oht raskustesse sattuda. Mõttekam on küsida pangast alternatiivseid tooteid, sest hinnavahe on märkimisväärne.

Samuti tasub end kursis hoida erinevate pankade igapäeva arvelduse hinnakirjaga, sest igakuised teenustasud võivad pankade lõikes palju erineda. Endale sobivamate kliendiprogrammide ja hinnapakettide valimisel tasub lähtuda oma tarbimisharjumustest ning pangateenuste kasutamise vajadustest. Lihtsa näitena võib tuua internetipanga, millel puhul on Nordeas võimalik valida kuu -või maksepõhise paketi vahel sõltuvalt kliendi vajadustest ja internatipanga kasutamisaktiivsusest. EOKL-i liikmetele pakume lisaks juurde tasuta deebetkaarti. Nordea on viimaste aastate jooksul Eestis jõudsalt arenenud ning oma juuri laiali ajanud. Täisteenindusega kontorid, sularahaautomaatide võrgustik ja kiire teenindus aitavad täita kõik kliendi finantsvajadused samaväärselt kui suuremates linnades.

Ideaalis võiks pank olla kliendi nõustaja finantsküsimustes, niisamuti nagu arst on meie partner ja usaldusisik tervise alal või ehitaja ehituse vallas. Selleks aga on hädavajalik usaldus, mis saab tekkida ainult siis, kui inimene tunnetab panka partnerina, kes tunneb teda, tema vajadusi ja võimalusi.

Nordea Pangas saavad toodetelt ja teenustelt soodustusi kõik EOKLi liikmed, kes esitavad pangas organisatsiooni liikmete sooduskaardi - Kodukaardi. Lähitulevikus on Nordeal plaanis luua EOKLi liikmetele võimalus kasutada Kodukaarti ka igapäevase pangakaardina. Nordea Pank pakub kõigile organisatsiooni liikmetele soodsamaid hoiustamistingimusi, madalamaid pangatasusid ja eripakkumisena Nordea MasterCard Cold, mis lisaks soodsale tasule sisaldab terviklikku reisikindlustust kogu perele!

Tiiu Sahtel, Nordea Panga koostööpartnerite osakonna juhataja

Monopolide hinnad langegu-anna toetusallkiri!

2009-03-03T01:21:00.000-08:00

Omanike Keskliit on koostöös Konkurentsiameti ja tippjuristidega töötanud välja seadusemuudatustepaketi, mis annaks Konkurentsiametile suurema pädevuse monopolide kontrollil ning tagaks seni puudulikud hinnalangetamise mehhanismid. Tänane regulatsioon ei taga, et monopolide hinnad oleks põhjendatud ja läbipaistvad, sestap nõuame seadusandjalt efektiivset tegutsemist ning vastavate muudatuste vastuvõtmist 60 päeva jooksul.

Majanduslanguste tingimustes võtavad üha suurema tüki pere-eelarvest kommunaalkulud, millelt kokkuhoid on inimväärseid elamistingimusi säilitada soovides pea, et võimatu.

Monopolistlike universaalteenuste pakkujate tugevus väjendub just languse tingimustes-vabal turul tegutsevad ettevõtted teenivad kahjumeid, kuid monopolide tulukus näitab sisendkulude languse tõttu tõusu märke. Tulud võetakse tarbija niigi õhenevast rahakotist.

Euroopalikus õigusruumis kooskõlastatakse loomulike monopolide piirhinnad sõltumatute järelvalveorganite poolt. Vastasel juhul rakenduks nn „ladina-ameerikalik“ mudel, kus tarbijad on monopolide hinnapoliitika ees kaitsetud. Eesti on geograafiliselt küll ladina-ameerikast kaugel, kuid monopolide kontrolli valdkonnas hirmuäratavalt lähedal.

Gaasi- ja küttehindasid kooskõlastab küll Konkurentsiamet, kuid seadusandlus on puudulik ja nagu Konkurentsiamet peadirektor Märt Ots on öelnud „Praegune seadus jätab ettevõttele võimaluse hinna langetamisega venitada“. Seda tunnetab iga koduomanik, kes kõrvutab nafta maailmaturu hinnalangust oma kütte- või gaasi arve langusega.

Vee valdkonnas teenitavad monopolid ladina-ameerikalike kasumimarginaale. Praegune Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus on tarbijaõiguslikult surnult sündinud seadus. Selle kohaselt kehtestab vee hinna kohaliku omavalitsuse volikogu. Seadusse on sisse kodeeritud vastuolu - enamik vee-ettevõtteid on täielikult või osaliselt munitsipaalomandis ning omanik tahab paratamatult tulu teenida.

Seadusemuudatuste pakett on sügisel Omanike Keskliidu poolt algatud gaasi hinna kohtuvaidluse esimene vili. Nimelt võttis Konkurentsiamet kohustuse näidata koostöös Omanike Keskliiduga seadusandliku intsiatiivi tarbijate õiguste efektiivsemaks tagamiseks. Seadusemuudatuste pakett ongi välja töötatud Tallinna Halduskohtus sõlmitud kompormissi raames juba üheskoos Konkurentsiametiga. Eks Konkurentsiameti üks primaarseid ülesandeid peakski olema tarbijate kaitse põhjendamatu hinnakujunduse vastu. Teeme kõik selleks, et järelvalveorganite ning tarbijate ühine ettevõtmine viib ka sihile.

Samas omab monopolide hinnakujundus ka tugevat mõju makromajandusele, mäletagem, et ainuüksi Tallinna Kütte sügisene hinnatõus tõstis tarbijahinnaindeksit otseselt 0,8%, kaudselt kajastus see aga pea kõigi toodete ja teenuste hinnas.
Iseäranis tugeva tõuke muutusteks annaks uue seadusandluse rakendamine seni kauboi-kapitalismis elanud veesektorile, suurimad võitjad on muidugi vee-mahukad ettevõtted.

Monopolide kontrolli alla võtmise vajadust on rõhutanud nii Andrus Ansip, kui Juhan Parts. Loodame, et valitsus suudab retoorika tasandilt tõusta ka reaalsete tegudeni ja monopolide karmimat kontrolli ei kasutatud ainult poliitilise punktikogumisena. Siin on koht, kus riik saab teha ka midagi konkreetset kodanike heaks, mõnevõrra parandades ka üldist ettevõtluskliimat-see samm ei maksa sisuliselt midagi, vaid Konkurentsiameti struktuuri tuleb teatud määral tugevdada. See samm tuleb astuda täna!

Taavi Madiberk

Vee hind kontrolli alla!?

2009-03-03T00:48:00.000-08:00

Vee- ja heitveemajandus on olnud viimase dekaadi jooksul korduvalt poliitilise debati keskmes, seda eriti Tallinnas. Traditsiooniliselt algab sagin iga-aastase vee hinnatõusu saabudes, kuid päeva lõpuks mööndakse ikkagi hinnatõusu paratamatust. Seda isegi juhul, kui eelnevalt on bravuurikalt mõlemalt poolt poliitilist rindejoont lubatud kaitsta tarbijat ja kontrollida monopole ning kehtestada põhjendatud vee hind.

Rääkides vee hinna kontrolli alla võtmisest, kangastub tavakodanikule silme ees üks auväärt rahvaesindaja, kes ühes valimisreklaamis, istudes vanniserval kuulutas puhtaima tõena enda erakonna võimekust vee hinna üle kontroll saavutada. Tegelikkuses liigitavad tarbijad monopoli efektiivsema kontrolli pigem fantaasia valdkond. Kogemus maksab - hoolimata poliitilisest retoorikast pole reaalset muutust toimunud. Isegi arvukad Eesti Omanike Keskliidu liikmed on suhtunud üsna skeptiliselt meie tegevusse vee hinnakontrolli saavutamisel - nad on üldises valitsemiskorras niivõrd pettunud, et kahtlevad seetõttu sügavalt, kas on tänasel päeval üldse võimalik, et rahvale nö kasulikke otsuseid tehakse.

Vaatleme, millised on meie tegelikud võimalused vee hinna kontrollimisel.

Vee- ja heitvee teenus kuuluvad konkurentsiõiguse tähenduses koos maagaasi, kaugkütte elektrienergia, prügiveo ja teiste sarnaste teenustega universaalteenuste mõiste alla. Praktikas tegutsevad nendes valdkondades monopoolses seisundis ettevõtted, mis ei ole otseselt negatiive - monopolide olemasolu võib luua majanduslikult efektiivsema ja ka tarbijale kasulikuma situatsiooni. Tagamaks, et (kodu)tarbija, kellel pole võimalik valida möödapääsmatu teenuse ostmisel teenusepakkujat (ega seeläbi teenuse hinda mõjutada) ei satuks monopolide mängukanniks, on euroopalikus tarbijaõiguse praktikas võetud selliste valdkondade hinnapoliitika tugeva administratiivse kontrolli alla kulupõhise hinnamudeli alusel.

Seadusloome käigus peaks leidma tasakaalu vastandlikud huvid - ühelt poolt (kodu)tarbijate kättesaadava ning läbipaistva s.o. põhjendatud hinnaga teenuse ootus ning teisalt monopoli ja selle omanike kasumitaotlus, arvestades pakutava teenuse vajalikkust, iseloomu ning ettevõtja äririske.

Universaalteenuste monopolid ei jaga erinevalt vabal turul tegutsevatest ettevõtetest konkurentsist tulenevaid äririske kuivõrd nende teenuste kasutamine on tagatud vältimatu vajadusega. Seega tagamaks (kodu)tarbijate huve, peab hinnatõusu või piirhinna kehtestamine toimuma kulupõhiselt ja motiveeritult, sõltumatu järelvalveorgani valvsa pilgu all.

Konkurentsiameti pädevuses on küll maagaasi, kaugkütte ja elektrienergia piirhindade kooskõlastamine, kuid vee- ja heitvee valdkonnas on tehtud põhjendamatu erand. Erinevalt näiteks maagaasist või kaugküttest, kus on olemas kulukas alternatiiv – uue küttesüsteemi ehitus, on vee- ja heitvee valdkonnas valikud ahtamad, seda eriti linnakeskkonnas. Seepärast peab riik siinkohal erilise hoolega jälgima läbipaistva s.o. põhjendatud hinnakujunduse olemasolu ning loogiliselt ka nende valdkondade reguleerimise sõltumatule järelvalveorganile suunama.

Niisiis tuleks vee- ja heitvee hinna määramisel lähtuda kulupõhisest hinnamudelist, kus võetakse arvesse vajalikke kulusid- ja investeeringuid ning põhjendatud tulukust. Kuna monopolide äririskid on tulenevalt konkurentsisituatsioonist ja vältimatust tarbijakäitumisest tugevalt maandatud, näiteks on nende tulukus tagatud ka majanduslanguse tingimustes, siis jääb euroopa praktikas monopoolsete universaalteenuste kasumimarginaal teenusemüügilt üldjuhul alla 10%-i.

Vee-ettevõtete puhul on sellise regulatsiooni puudumine tekitanud seisu, kus Tallinna Vee puhasrentaablus on üle 30 protsendi (820 miljonilise käibe juures 330 miljonit kasumit), mis hälbib tugevalt Euroopa praktikast ning paraku ka tarbija õiglustajust. Täna kujunenud situatsioon meenutab pigem Ladina-Ameerikalikku veemajandust, kus tuleb kaalumisele ainult üks huvi - monopoli huvi kasumile.

Huvide konflikt

Lugedes Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadust võib esmapilgul tunduda eelpool mainitu kohatu populismina. On ju seaduse kohaselt on monopolid ka tänasel päeval ohjatud, kuna piirhinnad kooskõlastab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kuid seadusse on sisse kirjutatud huvide konflikt. Enamik vee-ettevõtteid on täielikult või osaliselt munitsipaalomandis (nt Tallinna Linn omab 34,8% Tallinna Vee aktsiatest).

Vaadates Tallinna Vee kasumit ja käibenumbrid ning linnaeelarvet märkame, et linn teenis veearvete kaudu 80 miljonit dividende. Linna huvi on siinkohal väga ühene – täita eelarvet, mis kipub alati napiks jääma.

Teatavasti on KOV eelarves enamik vahendeid planeeritud nö põhifunktsioonide täitmiseks ja eriti enne valimisi otsitakse vaba sihtotstarbega lõtku, mille võiks kulutada oma parema äranägemise kohaselt teenindades „operatiivset vajadust“. Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida väärarusaamale, et tänasel päeval on vee hind ja kvaliteet tugevas lineaarses seoses. Sellise arusaamaga on ümber lükanud nii Keskkonnaministeerium kui ka Vee-ettevõtete Liit ise.
Veesektorisse selguse toomine oleks kasulik nii kodutarbijatele kui enamikule vee-ettevõttetele - seepärast on ka Eesti Vee-ettevõtjate Liit toetanud Omanike Keskliidu ettepanekuid vee hinnakontrolli kehtestamiseks.

Börsiettevõtte iseärasused

Tihti on taandatud hinnakontroll sotsialistlikule veidrusele, mis võtab ettevõttelt motivatsiooni kulusid kokku hoida. Eeskuju tasuks võtta Euroopa energiahiiule Dalkiale kuuluvast Tallinna Küttest. Konkurentsiameti metoodika on siinkohal taganud, et kui ettevõtte suudab kulusid rohkem kokku hoida, saab ta ka lisakasumit.

Ka väited, et hinnakontrolli kehtestamist pärsib asjaolu, et Tallinna Vesi on börsiettevõte, on põhjendamatud. Euroopas tegutseb edukalt kümneid börsil noteeritud ettevõtteid, kelle kasumlikkust universaalteenuste pakkumisel kontrollivad konkurentsiorganid.

Analoogselt näiteks maksusüsteemi muutumisega peavad investorid arvestama universaalteenuste hinnakontrolli võimalust. Võimalik, et investorite huvidega arvestamiseks tuleb kaaluda teatava üleminekuperioodi sisse seadmist, kuid see ei tähenda, et muudatusi ei tohiks teha, ega peaks tegema.

Vee hind ja kallis Tallinn

Omanike Keskliidu seisab selle eest, et koostatav seadus tagaks tegeliku hinnakontrolli ning siin on veel palju teha.

Tänase ametnikkonna seas kipub valitsema suhtumine, mida illustreerib Keskkonnaministeeriumi asekantsleri väide: „Ei usu, et seaduse jõustumisel kohe väga drastilised mõjud ilmneks, sest näiteks Tallinna Veel on Tallinna linnaga leping, millega peab arvestama, seal on vastavad kohustused paika pandud. Siin riik ei sekku.“

Leping Tallinna Vee ja linna vahel kehtib kuni aastani 2020. Seega, juhul kui linn otsustaks lepingut pikendada näiteks aastani 2040, siis Keskkonnaministeeriumi käsitluse kohaselt poleks jällegi võimalik riigil sekkuda, sest nende hinnatul on seaduse suhtes ülimuslikud Tallinna Vee ja linna vahelise lepinguga paika pandud kohustused-see on juriidiline absurditeater.

Kas Tallinna Veel võiksid tekkida linna vastu kahjunõue on selge ainult asjaosalistele endile, sest paljud olulised lepingulised kohustused on siiamaani salastatud.

Riigil on õigus ja kohustus kujundada kõigi osapoolte huve arvestav majanduskeskkond, seda sarnaselt teistele Euroopa riikidele.

Seaduse jõustumisel peab Konkurentsiameti täpsem analüüs selgitama, millised on Tallinna Vee tulevased investeerimiskohustused ning põhjendatud sisendkulud, kas ettevõtte toimib antud valdkonnas keskmiselt eeldatava efektiivsusega. Seejärel vajab analüüsi, kust pärineb käive ning sellest tulenevalt ka kasum.

Kui tulud on saadud peaasjalikult üle 30% käibemarginaaliga vee- ja heitveeteenuste pakkumisest, siis on selge, et vee-ja heitveeteenuse pakkumise marginaal peab langema – sellega langeks ka vee hind ja pidurduks vee hinna tõus tulevikus. Konkurentsiameti tulevaseks kohustuseks on analüüsida ning põhjendatuse korral mitte ainult kooskõlastada vee hinda, vaid läbi vaatama ka alusandmed, millel tänane vee maksumus põhineb.

Kui monopolide hinnakontroll tagab vee hinna languse või väiksema tõusu, aitab see perspektiivis leevendada survet sotsiaalhoolekande süsteemile ning loob soodsama ettevõtlusekeskkonna iseäranis veemahukatele tööstus- ja teenindusettevõttetele ning pärsib tarbijahinnaindeksi kasvu

Omanike Keskliit sai ministeeriumid ühise laua taha ja oma toetavat arvamust välja ütlema mitte soovist kaitsta kodutarbijate huve, vaid seoses eurole ülemineku plaaniga juba aastal 2011. Nimelt on valitsus lõpuks välja öelnud, et administratiivselt kontrollitavad hinnad tuleb võtta rangema kontrolli alla, et tagada Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmine, pigem kujuneb probleemiks küll eelarve defitsiit, kuid siiski tänuväärne algatus.

Tihtipeale adutakse reaalseid probleeme alles siis, kui need on jõudnud popkultuuri. Veeressursside tähtsusest ning rõhuasetuste muutusest annab aimu viimane James Bondi film „Quantum of Solace“, kus Bondi vastase Dominique Greeni eesmärgiks on mitte ühe Ladina-Ameerika riigi naftaväljade kontrolli alla saamine, vaid seal maa-alal paiknenud mageveevarude kontrollimine. Loodame, et riigi enesekehtestamise võitlus veesektoris läheb valutumalt kui Bondil, sest vaatamata majanduslangusele ei ela me ju Ladina-Ameerikas.

Kodukaart kogub võimu!

2009-01-26T07:41:00.001-08:00

Oktoobris tehtud jõupingutused, mil töötasime pingsalt ka nädalavahetuseti, et Kodukaart jõuaks koos kõigi vajalike soodustusega inimeste postkasti, on tänaseks vilja kandnud. Kaardi aktiivne kasutamine toob kasu nii koduomanikule kui ka õnne kaupmeeste õuele, eriti veel majanduslanguse olukorras. Ühelt poolt on meie liikmete arv tänaseks kasvanud 15 900-ni, teisalt on ka soodustust pakkuvate ettevõttete arv märkimisväärselt suurenenud.

Esialgu suunasime teraviku kõige prioriteetsemale valdkonnale - koduga otseselt seotud vajalikele kaupadele ja teenustele, on ju kaardi nimi just Kodukaart. Paljud Eestis käibel olevad sooduskaardid on teinud just selle vea, et lõppastmes ei saa kodanik aru, kellele on suunatud soodustused, ning milliste kaupade ja teenuste eest siis allahindlust saab. Otseselt kinnisvara omamisega seotud sektoris kavatseme edasi töötada suuremate ja rohkemaarvuliste soodustuste nimel meie liikmetele.

Tänaseks oleme hakanud tasapisi ka külgnevaid valdkondi välja arendama. Liikmetelt on tulnud tagasisidet, et korteri ja maja kõrval on nende suuremad kulud seotud transpordiga - eeskätt autohoolduse ja kütusega. Olemegi selle valdkonna võtnud aktiivselt käsile, kui enne oli meiega liitunud Euro Oil, siis tänaseks pakub ka Olerex oma teenindusjaamades 25 senti soodustust ning Vianor ja Rehviekspert erinevalt toodetelt 10-15%.

Teiste liitunud ettevõttetega saab tutvuda www.omanikud.ee/kodukaart

Tulevikuplaanidest rääkides, peame aktiivseid läbirääkimisi ka Eesti ühe suurima raamatupoodide ketiga ning samuti oleme läbirääkimas pangandussektori esindajaga. Mine tea, võib-olla saab tulevikus sarnaselt ISIC-ule ka Kodukaardiga pangatehinguid teha.

Monopolide mängureeglid peavad muutuma

2009-01-23T04:09:00.000-08:00

Oleme Eesti Omanike Keskliidus töötanud pingsalt kaitsmaks kodutarbijate huve universaalteenuste valdkonnas. Universaalteenused gaas, küte, vesi, prügimajandus on koduomanikele vältimatud väljaminekud, siin valitsevatel monopolid ei jaga vabal turul tegutsevate ettevõttetega äririske. Nende tulukus on tagatud ka majanduslanguse ajal.

Olemasolevad riigi ja kohaliku omavalitsuse järelvalveinstitusioonid peavad tegutsema oma ülesannete kõrgusel ning tagama tarbijate huvid, sealhulgas ka kodutarbijate huvid ja muuhulgas ka gaasi- ja küttehindade puhul õigeaegse ja proportsionaalse hinnalanguse.

Mida teha kui neid printsiipe ei järgita?

Seadus peab kohustama hinda langetama
Omanike Keskliidu liige Marina Riminskaja pöördus Tallinna Halduskohtu poole, kuna sügisel aset leidnud Eesti Gaasi hinnatõus riivas teravalt koduomanike huve. Soovisime tutvuda Gaasi hinnakujunduse mehhanismiga, ent konkurentsiamet, kes hinnakooskõlastusega vormistas otsuse, tutvustas meile 24-leheküljelisest leheküljest vaid kaks ning sisuliselt ei põhjendatud gaasi hinnakujundamisest.

Tänaseks päevaks oleme advokaat Villu Otsmanni esindamisel jõudnud esimeste edusammudeni. Detsembris toimunud esimesel kohtuistung palus Konkurentsiamet aja maha võtta jõudmaks kohtuvälise lahendini. Tänaseks oleme jõudnud selleni, et teeme koostööd Konkurentsiametiga Maagaasiseaduse muudatuste kallal, mis tagaksid ka igakülgselt kodutarbijate õigused. Üks peamisi eesmärke on, et seadusse kirjutatakse nõue, mis kohustaks Eesti Gaasi gaasi sisseostuhinna vähenedes alandama hinda ka kodutarbijaile.

Kavatseme ka kaugkütte valdkonnas tulla välja seaduse muudatustepaketiga, kus jällegi üheks osaks on kaugkütte ettevõtja kohustus esitada Konkurentsiametile hinda langetav taotlus. Need kaks ettepanekut võimaluse tagada õigeaegne ja proporstionaalne gaasi- ja kütte hinnalangus ja võtaks monopolilt võimaluse venitada.

330 miljonit kasumit 400 tuhandelt inimeselt
Kui kütte- ja gaasi puhul on koduomanikul veel mõned võimalused kasutada alternatiive, siis vee- ja kanalisatsiooni puhul neid linnakeskkonnas pole.
Sümptomaatiline on veemajanduses tõik, et monopoolne Tallinna Vesi teenis 2007. aastal 820 miljonilise käibe juures 330 miljonit kasumit, ümberarvutatuna 800 krooni kasumit iga pealinlase kohta alates raugast lõpetades hällilapseni.

Kuid erinevalt gaasi- ja kütte valdkonnast ei allu need kontrollile, absurdne kas pole-jah kuid tänase seadusandluse korral täiesti võimalik.

Omanike Keskliit on pikalt võidelnud, et probleem, millele juhtis näitas üles seadusandliku initsiatiivi juba eelmisel aastal, on tänaseks saanud ka Konkurentsiameti ja osade poliitikute toetuse. Täna viib Omanike Keskliit läbi ümarlaua, kus on esindatud nii Keskkonna, kui Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium, Konkurentsiamet, Tallinna Linn, Tallinna Vesi ning mitmed juristid. Soovime ümarlauaga astud sammu lähemale vee hinnatõusu üle kontrolli saavutamisele.

Eks näis, kas meie ettevõtmist saavutada seaduse muudatus saadab ka edu, igatahes teeme kõik endast oleneva, et koduomaniku murepõld väheneks. Kutsume ka Sind, kes sa seda loed, liituma. Mida rohkem meid on seda tugevamini on ka meie häält kuulda.

Avalik kiri rahandusministrile

2009-01-21T01:13:00.000-08:00

Lugupeetud Ivari Padar,

Viimasel ajal on palju meediakajastust leidnud Teie poolt toetatud kodulaenude intressipuhkuse idee. Samamoodi on leidnud kajastust Teie idee leida vajaminev raha alandades kodulaenu intresside tulutagastamise määra.

Üle saja tuhande kodusoetaja on arvestanud kodulaenu intressidelt tulumaksutagastamisega. Tulumaksutagastamisest saadavad summad on majandussurutise tingimustes muutunud pereeelarve pärisosaks, millega ollakse laenuvõtmise hetkel arvestanud.

Riik on andnud tulumaksutagastusega selge signaali kodu soetamise toetuseks, seega ka laenu võtmiseks. Kas on õiglane, et riik päiksepaistel (loe: kinnisvarabuumi ajal) annab vihmavarju (tulumaksutagastuse) ja vihma (majandussurutise) saabudes võtab selle tagasi?

Te püüdsite oma ideed pehmendada soovides vaid tulumaksutagastuse ülempiiri alandada 50 000 kroonilt 30 000. Vaadelgem seda numbrites.

Enamik kodulaene on võetud aastatel 2005-2007 ning annuiteedigraafiku alusel, seega esimestel aastatel moodustab lõviosa laenumaksest kodulaenu intress.

Kui pere on soetanud endale maja võttes 30-aastase laenu ütleme miljon krooni väärtuses ning laenuintress on 5% aastas, siis kas võtta temalt 40% tulumaksutagastusest, mida lubati talle laenu võtmisel on õiglane?

Sellisel juhul oleks igakuine tagasimakse 5 400 krooni ning tulumaksutagastuse 10 000 kroonist võtaks riik ära 4 000. Seda siis kümnetelt tuhandetelt peredelt.

Eesti Omanike Keskliit toetab Teie soovi aidata hättasattunud koduomanikke. See on mõistlik ettevõtmine. Ent kui hädasolijate aitamine toob kaasa teiste inimeste hättasattumise, siis oleme sunnitud häälekalt protesteerima.

Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Seega on maksuõiguse üldpõhimõtete kohaselt koduomanikel tekkinud juba õiguslik ootus 2009. aasta eest tulumaksutagastuse saamiseks, sest 2009. aasta maksustamisperiood on juba alanud ja selle keskel enam mängureegleid muuta ei saa. Seega on Teie plaanis ka loogikaviga. See on määratud nii õiguslikult, majanduslikult, kui ka sotsiaalselt läbikukkumisele.

Mõistame, et tahate kõige paremat, kuid tulumaksutagastuse ideega edasi minnes tuleb välja „nagu alati".

Oleme kuulnud, et keskmine vabariigi minister ei tea isegi oma palganumbrit, ent laenu võtnud koduomanikele on oma sissetulek enamasti väga täpselt teada. Palun konsulteerige enne kodanike ja kodanikuorganisatsioonidega kui Te tegutsete.

Eesti Omanike Keskliit

Maksumaksjate Liit

Koduomanikud kohtusid omandireformi küsimuses Ivari Padariga

2009-01-19T04:25:00.000-08:00

Omanike Keskliit arutas ministriga võimalusi omandireform kõigi osapoolte huve arvestavalt lõpule viia. Kohtumise käigus lepiti kokku ühise ümarlaua korraldamises.

Kohtumine toimus Eesti Omanike Keskliidu(EOKL) taotlusel, kuna Rahandusministeerium on riigipoolne kuraator omandi- ja maareformi küsimustes – selliseid mõttevahetusi on toimunud varemgi.

Ministeeriumi poolt osalesid minister Ivari Padar, omandireformi alane juhtiv nõunik Uku Hänni ja veel kaks nõunikku. EOKL poolt olid kohal juhatuse liikmed Urmas Reinsalu, Peeter Ploompuu, Harri Leppik ja Tiit Ulas.

Päevakorras oli varem kokkulepitult:

Pikaks veninud omandi- ja maareformi kiirendatud lõpetamise küsimus
1941. a järelümberasujate probleemi lahendamine.

Kohtumise algul rääkis EOKL esitas lühidalt meie seisukohad, mis sisuliselt seisnesid selles, et toetada peaministri kantselei kõige viimast kompromiss-seisukohta – anda omavalitsustele veel viimase võimalusena tähtaeg reformide lõpetamiseks. Selle möödudes võetakse järelejäänud menetlused mingi tsentraalse organi lahendada.

Seisukohale vastas Uku Hänni, kes mõnevõrra üllatuslikult oli vastu peaministri büroo arvamusele, olles vastu igasugusele lõpetamata menetluste võimalikule üleandmisele isegi tulevikus. Põhjenduseks oli tema arvates liigne keerukus. Ka süüdistas ta omanikke reformide lõpetamatuses – keerukad pärimissuhted, vaidlused kaasomanike vahel, soovimatus sooritada maamõõdutehinguid. Ainsa ettepanekuna pakkus ta abinõud, et seatakse sisse tugevam kontroll reformide üle – koos igakvartaalse aruandluskohustusega. Teda toetasid teised nõunikud.

Oma vastuväidetes Tiit Ulas ja Harri Leppik leidsid, et Hänni seisukohad ja ettepanek on ebapiisavad ning hilinenud. On vaja resoluutseid abinõusid. Lühema lisaaja andmine reformide lõpetamiseks oleks tõhusaks motiiviks reformide lõpetamiseks. Eriti Harjumaal ja Tallinnas, kus asub lõviosa lõpetamata menetlustest. Ehkki on teha vaid veidi üle 1% reformidest, on see akuliselt siiski 2800 juhtumit, mis mitmikomandi tõttu võib haarata umbes 10 000 inimest. Avaldati ka kahtlusi, et tagastamist takistavad pärimisprotsessid ja omanike omavahelised vaidlused. Tõenäoliselt pole neid 85% nagu U. Hänni arvab, vaid heal juhul umbes pooltel juhtudel ja miks ei saa neid siis koheselt lahendada. Diskussioon jätkus, kusjuures osapooled jäid oma seisukohtadele.

Päevakorrapunktis 2 diskuteeriti 1941. a ümberasujate probleemi üle. EOKL seisukohad esitas Peeter Ploompuu, kes juhtis tähelepanu, et riigikohus on oma otsusega kohustanud varad tagastada. Kuid Tallinna linnavalitsus lihtsalt eirab riigikohtu otsust. Ta nimetas ebavajalikuks ja lausa riigikohtu lahendiga vastuolus olevaks nõuet pöörduda Saksa valitsuse poole, veendumaks, et reformisubjektid ei saanud oma varade eest kompensatsiooni. Ta andis ministrile ka üle EOKL teesid probleemi lahendamiseks. Ploompuu heitis ministeeriumile ette ka Tallinna Linnavalitsuse soosivas suhtumises – samas viimane aga ignoreerib riigikohtu otsuseid.

Vastuses ministeeriumi esindajad ei nõustunud P. Ploompuu seisukohtadega, eriti linnavalitsuse soosimises. Seejuures nad igati kaitsesid järelepärimise esitamist Saksa valitsusele. Ainsaks ministeeriumi kinnituseks ümberasujate küsimuses jäi, et peale vastuse saamist Saksamaalt tuleb probleem lahendamisele.

Järgnenud küsimustevoorus P. Ploompuu, H. Leppik ja T. Ulas veensid ministeeriumi, et nende tegevus on hambutu ja ebajärjekindel.

Omanikud pidid ka nentima, et kummaski küsimuses ei selgunud õieti ministri enda arvamus, kuigi tõenäoliselt kattus see kaudselt oma nõunike arvamusega.

Siiski tegi ministeeriumi pool lõpuks ettepaneku, et lähiajal nad korraldavad ümarlaua käsitletud probleemide veelkordseks arutamiseks.

Peale kohtumise lõppu konstateerisid EOKL esindajad omavahel, et nõunik Uku Hänni tegevus äratab suuri kahtlusi ja ei ole suunatud heausksete lahenduste saavutamisele omandi- ja maareformi küsimustes.

Ülevaate kohtumisest koostas Tiit Ulas

Kas homme selgub, millal gaasi hind langeb?

2009-01-12T02:44:00.000-08:00

Nafta hind maailmaturul on kukkunud võrreldes tippaegadega kolm korda, millal langeb siis gaasi hind kodutarbijatele? Toomaks selgust gaasi hindadesse ja survestamaks Konkurentsiametit tegutsema gaasi hinna kontrollimisel on Omanike Keskliidu eestvõttel koduomanik Marina Riminskaja ette võtnud kohtutee. Homme kohtuvad Marina Riminskaja, Eesti Omanike Keskliit, Konkurentsiamet ja Eesti Gaas, et gaasi hindadesse täiendavat selgust tuua.

Nimelt palusid Konkurentsiameti esindajad detsembris peetud esimesel istungil aja maha võtta ja viimaks ühise laua taga selgitada kaebajale gaasi hinna kujundamist kodutarbijatele. Juhuks kui homsel kohtumisel lahenduseni ei jõuta, tuleb taas minna kohtusse - uus kohtuistung määrati veebruari keskpaika.

Praegune olukord, kus hinnavalem on salastatud, annab Eesti Gaasile täiendavaid võimalusi gaasi hinnaga manipuleerimiseks.

Kõige kujukamalt illustreerib probleemi hiljuti Eesti Gaasi poolt esitatud hinnataotlus uueks 20-protsendiliseks hinnatõusuks kodutarbijatele olukorras, kus kütuste maailmaturu hinnad on reaalselt langenud.

Eesti Omanike Keskliit ei võitle tuuleveskitega ega taotle Gazpromilt hinna alandamist. Meie eesmärk on saavutada Eesti Gaasi hindade läbipaistvus.
Konkurentsiameti tegevus on meile jäänud arusaamatuks, peaksime ju oleme ühes paadis ning seisma (kodu) tarbijate huvide ees. Asjaolule, et Konkurentsiamet peab lõpuks tööle hakkama, on viidanud ka Eesti Panga asepresident Andres Sutt. Konkurentsiamet on öelnud, et tutvustab asjaolusid ainult kaebajale, mitte Omanike Keskliidule, oldi sunnitud vormistama volituse. Konkurentsiamet peitub ebamäärase ärisaladuse taha ja annab sisuliselt Eesti Gaasile õiguse igasugunegi hindu puudutav teabe salastada.

Konkurentsiamet kui riiklik institutsioon peab olema võimeline selgitama kodanikule monopoolsete teenusepakkujate hinnakujundust, varjumata seejuures bürokraatia või salastatuse taha.

Alljärgnevalt on toodud esialgsed küsimused, mida seoses antud vaidlusega soovime Konkurentsiametilt teada. Küsimused on pandud kokku koostöös Villu Otsmanniga advokaadibüroost Tamme, Otsmann ja Co.

Küsimused Konkurentsiametile

1. Maagaasi sisseostuhind kooskõlastatud maagaasi hinna komponendina
1.1 Kas Konkurentsiamet on analüüsinud ja hinnanud maagaasi hinna olulisima komponendi s.o. Gazprom’ilt sisseostetava maagaasi kulu (edaspidi maagaasi kulu) vastavust maagaasiseadusele ja konkurentsiseadusele.
1.2 Millised meetmeid on Konkurentsiamet kasutanud maagaasi kulu analüüsimisel ja hindamisel? (metoodika p 4.8 kohaselt tuleb teostada kulude analüüsi ning kasutada selliseid meetmeid nagu 1) kulude ajalise dünaamika jälgimine ja võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 2) benhcmarking s.h. kas maagaasi kulu ehk sisseostuhinda on analüüsitud võrdlevalt teiste Euroopa riikidega või maagaasi ostvate ettevõtjate Eestis või mujal ning millised on tulemused; 3) eksperthinnangud). Võimalusel soovime tutvuda asjakohase meetme kasutamist kajastava dokumendiga.
1.3 Milline on maagaasi kulu lepinguline arvutuskäik ehk sisseostetava maagaasi hinnavalem. Millised on arvutuskäigu põhimõtted? Millistest muutujatest ja millisel ajaperioodil hind sõltub? Kui kaua selline valem maagaasi kulu kohta kehtib ehk milline on Gazpromiga sõlmitud lepingu ajaline kehtivus sellisel kujul?
1.4 Milline on Eesti Gaas põhjendatud tulukus?
1.5 Kuidas toimuvad läbirääkimised Gazpromiga? Kas maagaasi kulu ehk hind on läbiräägitav või dikteerib selle Gazprom?
1.6 Kas Konkurentsiamet on uurinud, analüüsinud ja hinnanud küsimust kas Eesti Gaas on Gazprom valitseva mõju all? Millise hinnangu Konkurentsiamet andis? Kas kooskõlastatud maagaasi hinna olulisim komponent – maagaasi sisseostuhind - vastab omakorda vajalike kulude ja põhjendatud tulukuse nõudele.
1.7 Kas konkurentsiametil on vastavate Euroopa Liidu ja liikmeriikide institutsioonidega arutanud koostööd Gazpromilt gaasi sisseostu ja selle hinna osas eesmärgiga tagada maagaasi kulu vastavus vajalike kulude ja põhjendatud tulukuse nõudele?
1.8 Kas konkurentsiamet iseseisvalt või koostöös Euroopa Liidu või liikmesriikide asjaomaste institutsioonidega suudab tagada tarbijate kaitse Gazprom poolse võimaliku positsiooni kuritarvitamise eest maagaasi hinna osas? Kui ei siis mida on Konkurentsiamet teinud selleks, et tarbijaid sellest teavitada, et maagaasi hinna suhtes ei pruugi olla tagatud konkurentsiseadus ja maagaasi seaduses ettenähtud konkurentsiõiguslik õiguslik kaitse ning täies mahus?

2. Maagaasi hinna edasine muutumine
2.1 Millal langevad gaasi hinnad kodutarbijatele? Milliste menetluste alusel see toimub?
2.2 Millal esitatakse uus hinnataotlus, seoses sisseostetava gaasi hinna langusega?
2.3 Millal Konkurentsiamet teeb Eesti Gaasile ettekirjutuse uue hinnataotluse esitamiseks, juhul kui Eesti Gaas seda selleks hetkeks ei ole teinud?
2.4 Millised sanktsioonid võivad järgneda EG-le, kui hinnataotlust ei esitata?
2.5 Millised on tarbijate õigused nõuda hinna langetamist ja vastavust seadustele? Kuidas neid õiguseid on kõige mõistlikum teostada ning kuidas aitab tarbijat Konkurentsiamet?

E-ehitus – üks põnev veebiprojekt

2009-01-07T04:50:00.000-08:00

Veebi on tekkinud üks lehekülg, mis paljudele koduomanikele huvi pakkuda võiks – www.e-ehitus.ee. E-ehitus pakub võimaluse eelarvestada koduga seotud remonditöid, küsida ehituspakkumisi, teha sisseoste veebipoes ning pakub ülevaatlikke ning praktilisi ehitustööde kirjeldusi, mis aitavad koduste ehitus- ja remonditööde iseloomust ning keerukusastmest täpsemat ülevaadet saada. Olemas on ka foorum, mille aktiivse kasutajaskonna tekkesse iga koduomanik saab ise panustada.

Lühike ülevaade pakutavast:

Hinnakalkulaatorid ja hankekeskkond

Hinnakalkulaatorid pakuvad võimaluse saada ülevaade ehitustööde maksumusest. Kalkulaatorid on jaotatud vastavalt tööde iseloomule loogilistesse gruppidesse: katused, sisetööd, üldehitus, fassaadid välitööd. Nende alt leiab koduomanik juba spetsiifilisemad jaotused, kuhu täpseid tööde mahtusid sisestades on võimalik saada ülevaade planeeritavate tööde umbkaudsest maksumuseks.

Portaali loojate kompetents on tasemel, saadud vastused on tõepoolest lähedased tegelikule ehitusmaksumusele.

Kui huvi ehitustööde vastu osutub reaalsemaks siis on siit portaalist võimalik teha ka ehituspäringuid. Kalkulaatorisse sisestatud andmed lähetatakse mahuka andmebaasi kaudu ehitusettevõtetele, kes koostavad pakkumised, lähetavad need portaalile ja edasi toimub pakkumiste selektsioon, mille tagajärjena jõuab päringu esitajani valik paremaid pakkumisi.

Tegu on TASUTA teenusega. Portaal teenib oma sissetuleku mitte lõppkasutajalt vaid ehitajatelt.

Mugav võimalus koostada eelarveid.

Ehitustööde kirjeldused

Portaali loojad nendivad, et nad peavad seda osa leheküljest veel täiendama. Tõsi, aga juba praegu leiab olulisemate ehitustööde osas igati asjalikud ülevaated. Kirjeldusi täiendab fotopank, mis võimaldab saada ülevaate sellest, kuidas ehitamine tegelikult käib, kuidas protsess välja näeb ning milline võiks olla korralikult teostatud töö tulemus.

Veebipood

Koduomanik leiab siit mõnegi vajaliku toote. Valik ei ole küll nii suur kui parimates ehituspoodides (näiteks Eesti Omanike Keskliidu sõbras Espakis), ent see-eest on tooted varustatud fotodega, millede abil saab pakutavast selge ülevaate. Mugav võimalus võhikule võrreldes tavapärase vajadusega minna tavapärasesse ehituspoodi kõike kohapeal üle vaatama.

Ostmisprotsessis tuleb tõdeda pisikest puudujääki – kauba kohaletoimetamise hind ei selgu automaatselt. Kuna erinevate müügiartiklite tarnetingimused on erinevad (nagu ka iga tellija asukoht) peab portaal tegema igale ostusoovile eraldi transpordipakkumise, mis lisandub tootehinnale.

Pikendusjuhet siit osta ilmselt ei tasu, tõsiseltvõetavam ostuteema võiks olla näiteks müürimaterjal.

Foorum

Arvestades portaali loojate põhjalikkust võib siit oodata tegusat ning asjalikku ehitusfoorumit. Praegu on kasutajaid veel vähe, ent ajapikku olukord ilmselt muutub.

Soovime Eesti Omanike Keskliidu poolt E-ehitusele kõrget lendu!

P.S. On väga tõenäoline, et meie organisatsiooni liikmed leiavad end E-ehituse portaali priviligeeritumate külastajate hulgast, aga sellest juba edaspidi ...

Mürgiliha ja gaasi hind on omavahel seotud???

2008-12-09T02:39:00.000-08:00

Eile rabas Eesti avalikkust uudis meie kõhtudesse jõudnud kõrge dioksiinisisaldusega lihast. Mis on sel ühist gaasi hinnaga? Mõlemad tapavad, aga pika aja vältel?

Seda kindlasti, aga kahjuks on ühiseid nimetajaid veel. Nii nagu gaasi hinnakujunduse nüansid on tavatarbija eest peidetud salastatuse- ja bürokraatialoori taha, nii kipub olema ka eile kurikuulsaks saanud lihaga.

Kas me kuulsime, kuhu see liha tegelikult jõudis? Millisesse koolisööklasse, pubisse ja lihaletti? Ei. Andmeid kogutakse ja ehkki osa on reaalselt olemas, ei jõua need meieni. Ükski maaletooja ei ole huvitatud oma klientide kahjustamisest ja nii puudub ka tarbijal tõenäoliselt võimalus teada, mis tema toidulaual reaalselt toimus või on toimumas. Võimalik, et mul ei ole õigus ja kahtlused osutuvad alusetuteks, aga …

Salastamisest ja varjamisest on saamas Eesti Vabariigis standard. Nii on mugav. Vähem seletamist ja paanikat ning nii ametnik kui ka ettevõtja saavad elada mugavamat elu.

Ärisaladus on ka Tallinna linna poolt Tallinna Veega sõlmitud lepingud. Salastatus on olnud teemaks Vabaduse Sambaga seotud lepingute puhul.

Ühelt poolt oleks riigis rahvas justkui kõrgeim võim, ent teisalt on ta liiga loll, et tema informeerimist tõsiselt võtta. Milleks tekitada juurde probleeme, kui neid niigi jagub?

On paradoksaalne, et rahval pole võimalik ka läbi poliitilise regulatsiooni midagi saavutada. Iga erakond on mõnel viisil selle mugavusmõõtmega seotud. Kes linnavõimu, kes riigivõimu läbi. Keda piirab hoopis vajadus näidata rohelisi väärtusi rohelisematena kui need võib-olla on.

Mis oleks abiks? Varjusurmas rahvuslik lepe? Terve mõistus?

Me ju siiski soovime saada teada, mille eest me maksame ja milliseid mööndusi kellelegi meie kulutatud raha eest tehakse, soovime ka teada, mida me sööme. Eelistame olla teadlikud meie rahakotti ja tervist varitsevatest riskidest.

Eesti Omanike Keskliit on seni proovinud abi leida kohtutelt. Näis, kas õnnestub. Kohtutee valimine informatsiooni nõudmiseks ei ole kindlasti terve mõistusega kooskõlas. Häda ajab härja kaevu.

Foto: © Litwinphotography Dreamstime.com

Koduomanike infopäeval täismaja

2008-12-08T07:50:00.000-08:00

4. detsembril toimus Rahvusraamatukogus Eesti Omanike Keskliidu aasta olulisimaid sündmusi – Koduomaniku infopäev. Üritusel osales kokku üle 400 inimese. Registreerimislauas avaldasid soovi liikmeks saada üle 120 koduomaniku.

Rahvusraamatukogu suures saalis olid koduomanikud nagu silgud pütis, ürituse kõrghetkel olid ka hea vaatega seismiskohad hinnas. Eks seadsime endale selle üritusega lati üsna kõrgele ja järgmine peaks veelgi mastaapsemaks kujunema.

Meie peatähelepanu liikmehõivelt liikunud liikmeteintegratsioonile-liikmete kaasamisse liidu tegevusse ja kvaliteetsete liikmeteenuse pakkumisele. Tänaseks on käivitatud Kodukaart-liikme sooduskaart, mis annab soodustusi pea kuuekümnes koduga seotud ettevõttes (www.omanikud.ee/kodukaart). Selle kaardi leiab 13 000 koduomaniku rahakoti vahelt, vähemalt on kõik liikmed selle posti teel kätte saanud.

Koduomaniku Õigusbüroo, mis pakub liikmetele esialgset tasuta juriidilist konsultatsiooni on saanud hoo sisse. Selle nime all tegutsevad meie koostööpartnerid, eesotsas büroo juhataja Raiko Paasiga.

Naastes Koduomaniku infopäeva juurde, siis ettekanded pidasid EOKL juhatuse liikmed Rein Kilk, Priidu Pärna ja samuti meie liidu liige Tõnu Toompark ning Uue Maailma Selts esindaja Erko Valk koos Kalamaja koduomanike eestkõnelejaks tõusnud arhitekt Jaan Tiidemanniga.

Kilk esitas huvitava ja publikut kaasahaarava arutluskäigu Eesti kinnisvaraturust 20 aasta pärast. Tuginedes tõigale, et kasuliku elamispinna ruutmeetrite arv elaniku kohta viimase saja aasta jooksul pidevalt kasvanud ja kasvab ka edaspidi. Inimene on kodu puhul järjest enam hakanud hindama mugavust ja esteetikat ning arvatavasti suureneb kodus veedetava aja maht veelgi. Samuti tõi ta võrdluseks, et kui praegu räägitakse 2000 müümata korteris, siis kunagi ehitati Lasnamäele ju kokku 40 000.

Priidu Pärna tõi ettekandes välja, et enne kodu ostu või ehitajate töö vastuvõtmist peaks olema väga ettevaatlik. Rääkides õnnetust Riigikohtunikust, kes ostis kodu ning nüüd on hädas majavammiga ning teiste ehitusel ilmnenud vigadega. Seega kaitstud pole keegi.

Tõnu Toompark, kes on ka Omanike Keskliidu üks värskemaid liikmeid, tõi kujukalt välja, et kinnisvarabuum oli eelkõige hindade buum, mitte ehitusbuum. Praegusel hetkel üldine elamufond amortiseerub kuna uusarendusi ei ole piisavalt, seega keskmiselt elamistingimused halvenevad.

Erko Valk Uue Maailma Seltsist rääkis kodu laiendamisest ilmaruumi arvel ja kodukeskkonna loomisest, täpsemalt tegevusest leiab http://www.uuemaailmaselts.ee/.

Jaan Tiidemann rääkis esimesest suurest detailplaneeringu lahingu võidust, Kalamaja piirkonnast.

Koduomanikud kostitasid end piparkoogi ja glögiga ja jäid juba videviku tunnil kümblema Lauri Saatpalu ja Peeter Rebase mahedates helivoogudes.

Linn varjab Tallinna Vee lepingut

2008-11-24T03:03:00.000-08:00

Omanike Keskliit pöördus linna poole teabenõudega tutvumaks Tallinna Linna ja Tallinna Vee vahelise teenuselepinguga. Eesmärk on luubi alla võtta leping, mis otseselt või kaudselt mõjutab pea 400 000 pealinlase elutingimusi ning rahakotti. Tallinna linn keeldus lepinguid või nende osasid avaldamast, väites sisuliselt, et vee hinnakujundus ja muu seonduv on täies mahus konfidensiaalne.

Tallinna Linna väited on otseses vastuolus avaliku teabe seadusega, samuti on õiguskantsler öelnud, et kohalik omavalitsus peab põhjendama veeteenuse hinda ning, et kohaliku omavalitsuse põhjendamiskohustus tuleneb ka hea õigusloome tavast, mille kohaselt peavad otsused olema läbipaistvad ja põhjendatud.

Omanike Keskliit pöörduski lepingu avaldamiseks Andmekaitseinspektsiooni. Menetlus käib ning Tallinn on tänaseks palunud 30 päeva ajapikendust oma vastuse formuleerimiseks.

Kulukas traditsioon

Tallinna Vee iga-aastased hinnatõusud on saanud juba ebameeldivaks traditsiooniks. Erinevalt teistest olulistest kommunaalteenuste valdkondadest pole vee- ja heitvee hinnad kulupõhised. Hinnad tõusevad olenemata Tallinna Vee enda kulutustest ja majanduse üldisest olukorrast. Iga-aastase kurbmängu lahutamatuks osaks on saanud ka linnavalitususe kangelaslik võitlus, kus suudetakse linnarahva hüvanaguks pool protsenti uuest veehinnast kärpida. Sellega kaasnevad väited, et tegime kõik, mis meie võimuses, aga leping on selline.

Tallinna Vesi räägib, et vee hind (hinnatõus) on sõltuvuses tarbijahinnaindeksist ja tehtud investeeringute teatud kordajast. Kuid ei saa unustada, et veehinna määrab siiski lõppastmes Tallinna linn. Kui linnavalitsusel on võimalik mängida lahket peremeest ja võimalus pool protsenti hinnast “ alla kaubelda“, siis kas printsiibis oleks lepingus ka rohkem mänguruumi?

Sõltumatu järelvalveorgan

Vee- ja heitvee hindade reguleerimise vajadust sõltumatu järelvalveorgani poolt on korduvalt rõhutanud ka õiguskantsler. Huvide konflikt on ju päevselge – Tallinna Vesi räägib hinna läbi linnaga (kolmandiku Tallinna Vee aktsiate omanikuga). Tallinna Vesi teenis 2007. aastal 820 miljonilise käibe juures 330 miljonit maksustamiseelset kasumit, monopoolse universaalteenuse ettevõtte jaoks on tegemist ülikõrge kasumimarginaaliga

Tallinna Vesi on tuntud kui Tallinna börsi ühe heldema dividendide maksjana. Aastate 2004-2007 aastate eest maksti üle 700 miljoni dividende. Dividendid ning ka kasum kasvas tõusvas tempos – 2007. aasta kasumist maksti välja juba 248 miljonit. See tähendas linna eelarvesse pea 80 miljonit tulu. Tegemist on arvestatava summaga – tõi ju skandaalne maamaksu tõus linnaeelarvesse 200 lisamiljonit.
Lepingut analüüsides tuleb kindlaks teha, millises mahus on Tallinna Vesi jätnud täitmata kohustusi investeerimaks kanaliseerimisse ning veevarustuse parandamisse? Nõmme ja muud Tallinna piirkonnad on vaatmata Tallinna Vee ja linna korduvatele lubadustele tänaseni täielikult kanaliseerimata. Lepingut peavad täitma mõlemad pooled.

Meie eesmärk

Lepingu avalikustamise korral on kõige olulisem küsimus, millised on võimalused leping ümber vaadata koduomanikele soodsamatel tingimustel? Iseäranis aktuaalseks muutub küsimus peale aastat 2010, kui väidetavalt tuleb ümbervaatamisele linna ja Tallinna Vee vaheline leping.

Laiem probleem on sõltumatu järelvalveorgani puudumine. See ei puuduta ainult Tallinnat ega ka valitsevat linnavõimu. Monopoolse universaalteenuse hinna teenusepakkuja suuraktsionäri (kohaliku omavalitsuse) reguleerimise alla jätmine on pikas perspektiivis jätkusuutmatu. Juba natuke üle 10%-line hinnatõus pealinnas tõstis otsese efektina üleriigilist(!) tarbijahinnaindeksit 0,08%, kaudse efekti ulatust võime ainult oletada.

Positiivselt poolelt lähevad ülemäära kõrge vee hinna eest makstavad kroonid vaevalt hingitseva Tallinna börsi hüvanguks. Samal ajal, kui enamik välisfonde müüb forsseeritult börsiosalusi enamasti kohalikele investoritele, ostis Londonis baseeruv riskikapitalifond Parvus Asset Management LLP 275 miljoni krooni eest Tallinna Vee aktsiaid, tõstes oma osaluse üle 11%-i. Talinna Vee aktsiat loetakse kohaliku börsi üheks parimaks dividendilehmaks, kahuks lüpstakse seeläbi just koduomanike rahakotti.

Vaatamata poliitilisele retoorikale vee hinna teemal, pole meie andmetel ükski poliitiline erakond astunud samme Tallinne Vee lepingu ümberavaatamiseks. Omanike Keskliit on seega võtnud oma eesmärgiks tuua selgust Tallinna Vee ja Tallinna linna vahel sõlmitud teenuselepingu tingimustesse. Kui meie ise koduomanike õiguste eest ei seisa, siis suure tõenäosusega ei tee seda ka keegi teine, kuigi kohalike omavalitsuste valimiste lähenemine annab lootust poliitikute aktiviseerumiseks.

Eesti Gaas kasutab alatuid võtteid

2008-11-07T05:24:00.000-08:00

Mul on hea tõdeda, et Konkurentsiamet on asunud Eesti Gaasi hinnaregulatsiooni jälgides lõpuks oma nime väärilisele positsioonile. Oleme Eesti Omanike Keskliidus mõnda aega vaeva näinud, et maagaasi hinnakujunduse kitsaskohad saaksid päevavalgele toodud ning et koduomanikke järjepidevate gaasi (ja sellest tulenevalt ka kütte) hinnatõusudega ei röövitaks. Oleme selles küsimuses Konkurentsiametiga ühisel seisukohal, äri- ja erakliente kohelda võrdselt ning gaasi hinda tuleb langetada aasta lõpus kõikidele.

Mis siis hetkel toimub? Eesti Gaas on esitanud hinnataotluse, millega tõuseks gaasi hind kodutarbijatele veelgi 20%. Samal ajal langeb aasta lõpus gaasi hind tööstustarbijatele 10%. Mõlemad hinnamuutused tuginevad gaasi hinnaregulatsiooni seotusele toornafta maailmaturu hindadega. Võimatu? Ei ole – absurdne küll, aga kahjuks täiesti võimalik.

Eesti Gaas püüab turgu valitseva ettevõtjana ära kasutada Maagaasiseaduse nõrkust, kus tänini pole ette nähtud kohustuslikku mehhanismi hinnataotluse esitamiseks sisse ostetava maagaasi hinna languse korral.

Mehhanism, mida Eesti Gaas kasutab on järgmine. Kütusehinnad langevad ja Eesti Gaasil oleks põhjust esitada taotlus hinnamuutuseks. Sellises olukorras valib Eesti Gaas väga täpselt ajahetke, millal muudatus sisse anda. Kuigi hinnalangus on juba toimunud, näeb metoodika ette hinna arvutamise viimase 6 kuu keskmise pealt. Kuna eelnes periood, mil hind oli kõrge, siis on ka keskmine loomulikult kõrgem, kui hetkel langenud hind. Niisiis on õige aeg taotlus sisse anda.

Taotluse menetlemine Konkurentsiametis võtab protsessi loomuliku keerukuse tõttu aega ja kuni see kestab ei ole põhjust, ega vajadust uut taotlust sisse anda.

Loomulikult loodab Eesti Gaasi nafta maailmaturu hindade tõusule praegusest madalseisust, mis osava venitustaktika korral annab võimaluse, et Eesti Gaas peab hinda hoopis vähem langetama.

Ainus võimalus on teha vastavalt Konkurentsiseadusele ettekirjutu, kuid ei taga ka see kohest uue hinnataotluse esitamist. Enamgi, isegi kui tekiks kohustus esitada uus hinnataotlus, on juba õnnestunud müüa kogu kõrgema tarbimiskoormusega talve vältel kodutarbijatele gaasi kõrgema hinnaga. Hiljem suvel, kus tarbimine on väga väike võib ju ka odavamalt müüa!

Eesti Gaasi töötajaskond ei ole seega sugugi rumal ja teenib oma omanikele Gazpromile ja tolle sõbrale Ruhrgas'ile olenevalt järgnevatest käikudest kümneid või üle suisa sada miljonit krooni lisatulu.

Konkurentsiametil tõmmatakse samas nahk lihtsalt üle kõrvade ja koduomanikel paraku ka. Loomulikult ei taha ka Konkurentsiamet antud olukorras rumalana näida. Näis, mis nad siinkohal ette võtavad.

Eesti Omanike Keskliit hoiab Konkurentsiametile siinkohal pöialt ja soovib jõudu!

Kavatseme perspektiivis välja tulla omapoolsete konkreetsete ettepanekutega, kuidas muuta Maagaasiseadust kodutarbija huve arvestavaks.

Koduomanike sooduskaart KODUKAART jõuab kodudesse!

2008-11-06T03:01:00.001-08:00

Oleme Koduomanike kontoris veetnud unetuid öid, et saata meie liikmele Kodukaart. Mida see siis tähendab? Meie liikmed, ehk Koduomanikud hakkavad nüüdsest saama soodustusi enam kui 50nes ettevõttes – kauplustes ja teenusepakkujate juures.

Ettevalmistused ei olnud lihtsad – takerdusime põhjalikult andmebaasidega maadlemisse ja valmistasime postituseks ette tuhandeid kirju – ümbrikusse said kaardid ja soodustusi tutvustavad kataloogid. Tõsi on, et lootsime need kaardid teele saada juba varem, aga nüüd on see siiski tehtud.

Kui keegi tunneb, et ka tema peaks Koduomanikuna saama osa Eesti Omanike Keskliidu poolsest esindatusest ja muuhulgas tahaks tarbida ka soodustusi, mille meie arvukas liikmeskond on endale välja kaubelnud siis palun väga – oleme avatud organisatsioon ja ootame kõiki praeguseid ja tulevasi koduomanikke liituma.

Liikmeksolek ei too kaasa liikmemaksu ega kulusid ning esialgu on meie lahkete partnerite abiga ka Kodukaart liikmetele tasuta kättesaadav. Näis mis saab tulevikus, aga mida rohkem meid on, seda efektiivsemaks suudame me ka oma tegevuse kujundada.

Kodukaart ei maksa siis esialgu midagi – kiirustage. Liituda saab aadressil http://www.omanikud.ee/ ja kodukaardi soodustused on nähtavad siin: www.omanikud.ee/kodukaart.

VEWYYQFC

Mida arvavad erakondade esindajad kodu vabastamisest maamaksust?

2008-10-28T03:36:00.000-07:00

Pöördusime erakondade esindajate poole, paludes neid kommenteerida Eesti Omanike Keskliidu algatust kodu vabastamiseks maamaksust. Tuleb tunnistada, et erakondade reaktsioon oli ettevaatlik.
Olgu siin ära toodud esimesed kommentaarid.

Peeter Mardna, erakonna Rahvaliit esindaja Tallinna Linnavolikogus
NB! Tegu on hr Mardna isikliku seisukohaga!

ELUASEME ALLA JÄÄV MAA MAKSUVABA – selle tarvis tuleb määrata kindel maksimaalne ruutmeetrite arv. Probleemiks on elukoha määratlemise ebamäärasus seadusandluses – pere liikmetel , kes elavad faktiliselt koos võib olla kirjas erinevad elukohad mida tegelikult kasutakse äripinnana jne.
Kogu vabariigis maamaks ühtlane ja madal – riik (omavalitsus) saab oma osa kätte kui maaga tehakse tehinguid (Omanike kommentaar: hr Mardna mõtleb siinkohal tõenäoliselt müügitehingutelt tasutavat füüsilise isiku tulumaksu). Nii lihtne see olekski.

Jaak Juske, erakonna Sotsiaaldemokraadid esindaja Tallinna Linnavolikogus

Maamaks on üks väheseid makse, mis otse kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekub. Tegemist on paljude linnade-valdade jaoks üpris märkimisväärse tuluga, mis võimaldab omavalitsustel muuta paremaks kohalikku elukeskkonda.Sotsiaaldemokraadid ei toeta maamaksu kaotamist. Küll oleme aga veendunud, et just elamualuse maa maksustamine ei tohi tekitada olukorda, mis sunniks inimesi oma elukohta vahetama. Tallinnas oli kuni selle aasta alguseni maamaksumäär igati mõistlikul tasemel. Keskerakondliku linnavõimu jõuga läbisurutud otsusega, mis tõstis hüppeliselt maksumäära, ei saa mitte mingil juhul nõustuda. See oli väga valus laks paljude tallinlaste rahakotile. Maksutõusu mõju on näha ka linnaeelarves, kus maamaksu laekumine on olnud planeeritust tunduvalt tagasihoidlikum.Nii toetavad sotsiaaldemokraadid Tallinna maamaksumäära viimist eelmise aasta tasemele.

Tarmo Lausing, erakonna Keskerakond esindaja Tallinna Linnavolikogus

Kas toetate kodu maamaksust vabastamist ja miks?
Enne kui päriselt vastata sellele küsimusele, tuleks teha üheselt selgeks mõiste „kodu” antud kontekstis. Kas näiteks üürniku poolt renditav elamispind on tema kodu? Kui jah, siis kuidas tema (üürniku) kodu maksust vabastada? Maksu maksab ju omanik (üürileandja). Kas suvila on käsitletav koduna jne, jne. Juristina olen kursis kui raske on reaalsuses sisustada mõistet „alaline elukoht”, millel on tsiviilõiguslikes vaidlustes tihtipeale võtmetähtsus. Olen seisukohal, et mõistet „kodu” on veelgi raskem õiguspraktikas sisustada ning tõestada. See termin tundub mulle hetkel väga suhteline, subjektiivne ja emotsionaalne. Ning isegi kui ma isiklikult kaldun pigem jaatavalt vastama sellele küsimusele, möönan, et kodu maamaksust vabastamise positiivsele mõjule lisaks oleks tal ka negatiivne mõju - see kahandaks KOV tulubaasi. Tekib küsimus, kuidas maksuvabastusest tulenev eelarveauk täita? Omandi maksustamine maamaksuga aitab mitmekesistada KOV tulubaasi ning selle osakaalu vähendamine võrreldes teiste maksutuludega suurendab riske, mis tulenevad ühekülgsest tulubaasist. Nagu Te teate, on maamaks üks vähestest maksudest, mida KOV saab kehtestada ning ainuke maks, millest reaalselt linnakassasse arvestatavat tulu laekub.

Kas pärast aset leidvat korralist maade ümberhindamist tuleks maamaksu protsentuaalset määra langetada?
Maa korralisest hindamisest tuleneva maksutõusu leevendamiseks tuleks kindlasti vahetult pärast hindamise tulemuste kehtima hakkamist kaaluda maamaksumäära alandamist. Alandamise ulatuse otsustamisel tuleb arvesse võtta seda, kui palju maa maksustamishinnad korralise hindamise tagajärjel tõusevad.

Kas näete, et maamaksu protsentuaalse määra tõus võib survestada sotsiaalhoolekande süsteemi, muutes maksutõusu fiskaalse vahendina mõtetuks?
Nii maa korralise hindamise tagajärjel tõusvatest maa maksustamishindadest kui maamaksumäära suurenemisest tulenev maamaksu tõus võib muidugi survestada sotsiaalkande süsteemi, kuid mitte sellisel määral, et ta sööks ära kogu maamaksust laekuva tulu. Maamaksuseadus võimaldab osa maksumaksjatest kas osaliselt (riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavad isikud) või täielikult (represseeritud) maamaksust vabastada, mida me näiteks Tallinna linnas ka teeme.

Ettepanek: maamaksu süsteem õiglasemaks!
Lisaks esitatud küsimusele pakun välja ühe idee, kuidas kehtivat maa maksustamise süsteemi juba alates järgmisest maa korralisest hindamisest õiglasemaks muuta. Nimelt on hetkel rakendataval maamaksul üks oluline puudus – maatüki maksustamishinna arvutamisel ja seega ka maamaksu summa leidmisel kasutatakse abstraktset maa ruutmeetri väärtust ja ei arvestata üldjuhul kinnistu ehitusõiguse ja/või realiseeritud ehitusmahuga. Samas on eriti Tallinnas ehitusõigus kinnistu olulisemaid turuväärtuse mõjutajaid. Seetõttu võivad kõrvuti asuvate sama pindala ja sihtotstarbega maatükkide turuväärtused erineda kordades, maamaksu aga tuleb mõlema eest tasuda võrdselt. Erandina kogu Eestis kasutatakse maatüki maksustamishinna arvutamisel ehitusõigust kahes Tallinna kesklinna hinnasoonis (H0784001 – Viru tänav ja H0784002 – Viru väljak ja nn „Maakri kvartal“). Neis piirkondades kasutatakse maatüki maksustamishinna leidmiseks kehtivast detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust, mis korrutatakse ehitusõiguse ruutmeetri väärtusega. Detailplaneeringu puudumisel kasutatakse maksustamishinna arvutamisel hoonestatud maatükkidel tegelikku rakendatud ehitusõigust, mis korrutatakse ehitusõiguse ruutmeetri väärtusega, ning hoonestamata maatükkidel maatüki pindala, mis korrutatakse maa ruutmeetri väärtusega. Ehitusõigusega tuleks maatüki maksustamishinna leidmisel arvestada kogu Tallinnas - see kaotaks ebavõrdse olukorra, kus erineva ehitusõiguse ja seega ka erineva turuväärtusega naaberkinnistute maamaks on võrdne. Selleks, et ehitusõiguse alusel saaks maa maksustamishinda arvutada, tuleks maatüki ehitusõiguse m2 turuväärtus kehtestada maksustamisväärtusena järgmise maa korralise hindamise tulemustes.

Priidu Pärna: Kes vastutab ulukikahju eest? (2)

2008-10-27T11:23:00.000-07:00

Ulukikahjud võiks üle Eesti rahaliselt kokku arvata, ja kui need on riigiasutuste tegevusetusest tingitud, siis riigile ühise nõude esitada.

Paradoksaalne olukord tekib Riigimetsa Majandamise Keskusega - riigiasutus teostab põhimääruse kohaselt oma õigusi riigi nimel, seega peab keskus jahti oma jahipiirkonnas riigi nimel ja samas saab oma jahiloa riigi keskkonnateenistuselt ning allub riigi keskkonnateenistuse järelevalvele!

Riigi keskkonnateenistusel on kohustus ulukikahjude ilmnemisel võtta kasutusele abinõusid ehk suurendada kütitavate ulukite arvu jahipiirkonnas, kohustada jahipidajaid looma uusi loomade söötmise platse või muutma jahirajatiste asukohti, kui need on liiga lähedal inimeste elukeskkonnale, määrata erakorralisi jahte väljaspool jahihooaega jms.

Seega on jahiseaduse selge ideoloogia, et riik korraldab jahipidamist ja ka vastutab selle eest. Milliseid järeldusi võime nüüd teha?

Tohib marju korjata, tohib ka jahti pidada?

Ulukikahjustuste korral võime seega aru nõuda maakondlikult keskkonnateenistuselt, kes peab riigiasutusena meile vastama ning seda märgukirjade ja selgitustaotlustele vastamise seaduse alusel.

Niisiis peavad maakondlikud keskkonnateenistused andma meile ka andmeid jahipiirkonna kasutusloa omaniku ja loa tingimuste, sealhulgas määratud kütitavate loomade arvu ja tegelike tulemuste ning kavandatavate abinõude osas.

Sama kehtib Riigimetsa Majandamise Keskuse jahimajandite kui riigi osa suhtes. Iga maaomaniku kohustus peaks aga olema ulukikahjustustest keskkonnateenistust teavitada. Jahiseltsidega ei pruugi maaomanikel olla lepingulisi suhteid, kuid neilegi tuleks teada anda ulukikahjustustest ning olla dialoogis olukorra lahendamiseks.

Levinud on arvamus, et kui maaomanikul ei ole lepingut jahipidajaga oma maade jahtimiseks andmise kohta, siis ei peagi jahiselts seal ulukite arvukust reguleerima.

Jahiseadus sätestab tõesti, et jahipiirkonna kasutusloale lisatakse maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel sõlmitud kirjalik leping või on olemas maaomaniku kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld.

Praktikas on selliseid lepinguid vähe sõlmitud, kuid norm näitab, et maaomanik võib oma maatükkide kasutamise tingimusi jahipiirkonna kasutajale piiritleda ka ühepoolse avaldusega või seal jahipidamise üldse keelata.

Väidan, et kui maaomaniku kirjalikku keeldu ei ole, siis ei ole jahipidamine eraomanike maal keelatud sellest hoolimata, et maaomanik selleks kirjalikku luba pole andnud, sest asjaõigusseaduse § 142 ja metsaseaduse § 35 kohaselt võib igaüks viibida piiramata või tähistamata eramaal päikesetõusust päikeseloojanguni.

Sõlmi leping jahipidajaga

Omanikepoolset lepingute sõlmimist tuleb iseenesest tervitada, kuna see paneb täpsemalt paika jahipidamise tingimused ja ka ulukikahjustuste kõrvaldamise korra ning alused.

Samas tuleb olla ettevaatlik, et maaomanik ei võtaks pealesurutud tüüplepinguga endale ülemääraseid kohustusi ega vabastataks jahipidajaid seadusest tulenevatest kohustustest. Tegu on ikkagi kahepoolse lepinguga, kus kõik punktid tuleb mõlemale poolele sobivalt läbi rääkida.

Levinuim altminek lepingute puhul on omaniku kohustuse võtmine rajada tarandikke metsloomakahjustuste vältimiseks. Minu hinnangul on see ebaproportsionaalne (rahaline) kohustus piirata kümned hektarid metsanoorendikke või rohumaid aedadega. Koduaia piiramine on seevastu tavaline.

Igal kodanikul on õigus nõuda, et riik täidaks oma seadustest tulenevaid ülesandeid. Kas keegi vastutab ulukikahjustuste eest ka rahaliselt?

Sageli on metsanoorendike hävimine metsahindajate-patoloogide poolt akteeritud ja metsa rajamisele tehtud kulutused seega dokumentides fikseeritud. Tekkinud kahju hüvitamist saab kahjutekitajalt nõuda võlaõigusseaduse alusel.

Peremehetult loomalt ei ole midagi nõuda. Kui aga keskkonnateenistusest saadud andmete alusel selgub, et jahipiirkonna kasutaja ei ole kasutusloal sätestatud küttimise või ulukikahjude ärahoidmise abinõude rakendamise kohustust täitnud, vastutab seaduse kohaselt jahipiirkonnas tekitatud kahjude eest jahipiirkonna kasutaja.

Kuidas kahjutasu nõuda

Kui tegu on Riigimetsa Majandamise Keskuse jahimajandite hallatavate maa-aladega, vastutab varaliselt kokkuvõttes riik. Jahiseaduse § 24 kohaselt hüvitatakse kahju omanikule rahas või muul moel vastavalt kokkuleppele.

Võlaõigusseaduse kohaselt on kahju suuruseks summa, mis kuluks omanikul endise olukorra taastamiseks. Eelduseks on, et omanik tõestab kahju tekkimise ning jahipiirkonna kasutaja süü (tegematuse) seost.

Kuna me jõudsime järeldusele, et jahipidamise korraldamine ja oma riigi elanike vara kaitse on riigi kohustus, siis võib tõstatada ka laiema küsimuse riigi vastutusest.

Kui ulukikahjude tekkimise aluseks on riigiasutuste tegevusetus ja apaatia, siis riigivastutuse seaduse alusel saab isik nõuda riigi tegevusetusega tekitatud otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

Lisaks ei tasu unustada poliitilist vastutust, kuna jahipidamise alane seadusloome, keskkonnateenistused ning Riigimetsa Majandamise Keskus on keskkonnaministri valitsemisalas.

Ja lõpetuseks - ühtsuses peitub jõud. Maa- ja metsaomanikel on mõistlik ühineda erametsaseltsidega või Eesti Omanike Keskliiduga, nende organisatsioonide liikmetena on inimesel parem juurdepääs informatsioonile ja õigusabile. Samuti on võimalik rahalised nõuded üleriigiliselt kokku koguda, et esitada ühine nõue avalikule võimule. Ühiselt saab tellida ka erapooletuid ulukite loendusi, mis võivad olla aluseks metsloomade arvukuse reguleerimisele.

Priidu Pärna: Seadus: Kes vastutab ulukikahju eest? (1)

2008-10-27T11:19:00.000-07:00

Iga maaomanik peaks ulukikahjustustest teatama maakondlikule keskkonnateenistusele. Sealt saab ka aru nõuda, kas ulukijahi plaanid on täidetud.

Maaleht on korduvalt kajastanud Eestis viimastel aastatel süvenenud probleemi - metssead, kitsed ja põdrad tekitavad kahju metsanoorendikele ja rohumaadele. Kui vanasti oli oht, et sead viivad ära talvekartuli, siis nüüd võivad elajad lükata ümber ka õunapuud ja tuhnida üles aiamuru. Soojad talved on loomade arvukust tõstnud.

Juristina tekkis mul huvi, kas keegi vastutab tekkinud olukorra eest. Mõõt sai täis, kui minu Varbolas asuvas maakodus olid metssead põhjalikult läbi kaevanud elumaja ja sauna vahel asuva jalgtee. Veidi enne seda olin just kätte saanud akti, kus kurvalt tõdeti, et metsauuendus ca 8 hektaril on metssigade tõttu 80% ulatuses hävinud.

Vastutab looma omanik

Rohkem kui poolsada tuhat krooni Euroopa Liidu avalikku abiraha oli haihtunud. Rohumaade taastamise kuludeks võib hinnata samuti kümneid tuhandeid kroone. Minu talu asub riigi hallatava jahipiirkonna ääremaadel ja riigijäägrid ei ole seal just agarad külalised.

Esimene mõte oli otsida üles looma peremees, et temalt aru pärida ja kahjutasu nõuda. Võlaõigusseaduse kohaselt vastutab looma pidaja looma tekitatud kahju eest.

Veel kakskümmend aastat tagasi olid loomad ja linnud riigi omaks tunnistatud ning nii koomiline kui see ka ei olnud, rändas meie ühine vara igal sügisel lõunasse ja heal juhul tuli ka kevadel tagasi. Praegu kehtiva asjaõigusseaduse kohaselt ei kuulu loomad kellelegi, kui nad on looduslikult vabad.

Loomade, lindude, kalade jms puhul on õiguslikus mõttes tegu peremehetu varaga, mida võib igaüks hõivata (õiguskeeles ka okupeerida) seadusega ette nähtud korras. Sellist ürgset omandamisõigust piirab meil jahiseadus.

Kirjutasin siis kirja riigile palvega selgitada, kes vastutab mulle tekitatud kahjude eest. Vastuse sain Riigimetsa Majandamise Keskuselt, kus viisakalt anti teada, et ulukikahjude hüvitamist reguleerivad jahiseaduse §d 22-24.

Jahipidamise reguleerimine on riigi pärusmaa. Jahiõigused on alati olulised olnud. Minu Lusthoone talu müügikontrahtis 1887. aastal jättis Põlli mõisnik endale õiguse ära müüdud maadel jahti pidada. Jahipidamisega ei kaasne aga üksnes õigused, vaid ka kohustused.

Milline on riigi vastutus?

Riigi põhiülesanne on kaitsta oma elanike heaolu, turvalisust ja põhiõigusi. Põhiseaduse § 32 ütleb, et omand on puutumatu, see annab õiguse eeldada, et riik peab astuma samme oma kodanike vara säilitamiseks. Riik ei saa võidelda vihma, tormi ja põuaga, ulukite arvukuse reguleerimine on talle aga jõukohane ülesanne. Marutaudi nakatumise vastu võitlemine on selle kohta hea näide.

Jahiseaduse kohaselt peavad riigi jahimaad olema korraldatud. Seda teeb riik ise läbi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, kes koostab jahikorralduskavad. Kavad peavad määrama ulukite maksimaalse arvukuse jahipiirkondades.

Riigi nimel viivad jahikorralduskavasid ellu maakondlikud keskkonnateenistused, nemad annavad välja jahipiirkonna kasutusload jahindusseltsidele.

Vähemalt 9% riigi jahindusmaadest jäetakse riigi enda kasutusse ja neil maadel teostab jahti Riigimetsa Majandamise Keskus ühtsetel alustel jahiseltsidega.

Jahipiirkonna kasutusloas fikseeritakse täpsete arvudena ka jahipiirkonna kasutaja kohustused ulukite küttimisel ja abinõud ulukikahjustuste vältimiseks. Küttijad peavad regulaarselt läbi viima ulukite loendusi oma jahipiirkonnas ja edastama need andmed keskkonnateenistusele.

Viimane on kohustatud ulukite arvukuse suurenemisel muutma väljaantud kasutusloa tingimusi, kui aga kasutusloas sätestatud kütitavate ulukite arvu ei saavutata, siis kasutusloa peatama või tühistama.

Järgneb

Tiit Ulas: Maareform venib teosammul

2008-10-27T10:52:00.000-07:00

1991. aastal alguse saanud omandi- ja maareformi pole siiani suudetud lõpuni viia, viimastel aastatel on selle areng hoopis pidurdunud.

Omandi- ja maareformist on Maalehes kirjutatud alates 2001. aasta suvest ehk uuenduste kümnendast tähtpäevast, mil lõplikult sai selgeks, et üks põhireforme on jooksnud ummikusse.

Oluline ettepanek reformide kiirendamiseks tehti lehes mullu augustis, mis nägi ette järelejäänud 4000 toimiku andmise lahendamiseks mingile loodavale arbitraažitaolisele asutusele, kuna omavalitsused olid ilmselt minetanud oskuse maareformi lõpetamisega toime tulla. Niigi aeglane elluviimine pidurdus paaril viimasel aastal järsult veelgi.

Maareformijärgse 17 aastaga on maa hind pealinna ümbruses ja mujal rannikul tõusnud pea tuhandekordseks, mis on nähtavasti tekitanud reformi läbiviijates tõsise stiimuli jätta maa kasu saamise nimel hoopis omavalitsustele. Eestis on rohkesti mitmikomandit, mistõttu võib eeltoodud lõpetamata menetluste arv ebameeldivalt puudutada enam kui kümmet tuhandet inimest ning omanike organisatsiooni poole pöörduvate abiotsijate arv on uuesti tõusmas.

Aastatagusele kiirendusettepanekule järgnes 2007. aasta septembris omanike märgukiri Riigikogu fraktsioonidele, neljale asjaomasele ministeeriumile ja õiguskantslerile. Siinkohal on sobiv meenutada, et ühe põhireformi jaotamine nelja ministri haldusalasse on tegelikult mõistetamatu igand. On ju selge, et mis tahes ürituse eest vastutuse jaotamine mitme isiku vahel tähendab sisuliselt seda, et tegelikult ei vastuta keegi.

Otsustatud tupikseis

Riigikogu fraktsioonidest vastasid märgukirjale kaks - sotsiaal-demokraadid ning Isamaaliidu ja Res Publica esindus, kes tunnistasid probleemi ja olid valmis küsimust koos arutama. Suurim koalitsioonipartner Reformierakond pole siiani vastust andnud. Õiguskantsleri ametkond oma põhimõttelises kirjas pidas olukorda samuti murettekitavaks ja arutelu väärivaks.

Ka kõik neli ministeeriumi andsid vastuse. Neist vastutustundlikem oli rahandusministeeriumi oma, milles nenditi olukorra tõsidust ning tehti ettepanek osapoolte kokkukutsumiseks, mida pole kümmekond aastat tehtud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oli seisukohal, et asja tuleks arutada. Justiitsministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi vastused olid äraütlevad. Keskkonnaministeeriumi tekst oli mõneti üleolev, justiitsministri sõnastus aga teisel viisil kummastav. Mööndi küll muret reformide venimise pärast, kuid ei soostutud kiirendusabinõudega ega tehtud ka omapoolseid ettepanekuid.

Kuna kummalise kirja koostajad on tuntud tarkade inimestena, siis jääbki mõtlemisaineks, miks nad soostuvad pigem näima ebapädevana kui toetama tupikseisus reformi lõpuleviimist. Võimalik, et selline reformide kulg on poliitikute tagatubades juba ammu otsustatud, ent omanikel vastav info puudub.

Vahekohtust oleks abi

Tundub, et kõigis meis, poliitikud ja ametnikud kaasa arvatud, on suuremal või vähemal määral juurdunud vastutusest ja keerukatest ülesannetest mööda hiilimise mentaliteet, lootuses, et asi kuidagi iseenesest lõpuks paika loksub. Mõeldakse kõigepealt isiklikule karjäärile ja alles siis riigile ning ühiskonnale.

Eriti ebapopulaarsed on pikaajalised ebaatraktiivsed ning visadust nõudvad üritused nagu maareform ja arvatavasti ka haldusreform. Vabandust järgmise teravavõitu näite pärast, kuid võib-olla on selles tõeainest - ennemini osalevad ametnikud ja poliitikud ühekordsetel prügitalgutel kui korduvatel mõttetalgutel, kuidas põhireformidega lõpuks toime tulla.

Toodud põhjused on õiged juhul, kui polnud midagi veel halvemat - uuendustega venitamine oligi kellegi huvides põhireformidesse algselt sisse programmeeritud.

Rahandusministeeriumi auks peab ütlema, et ta lubatud ümarlaua ka 2007. a detsembris korraldas. Osalesid ministeeriumi enda, mõne omavalitsuse, maa-ameti, omavalitsuste liidu ja omanike juhtivad spetsialistid. Arutelu oli kohati terav, aga sellisena üpris kasulik ning päädis otsusega asja edasi arutada.

Hiljem on rahandusministeerium väljendanud mõtet, et ümarlaual ilmnes mitmeid seniteadmata aspekte. Kusjuures kiirendamise abinõuna vahekohtu loomine väärib kaalumist.

Ehkki vastuolusid on ikkagi veel palju, on praegusel valitsuskoalitsioonil eelnevaist sootuks suuremad eeldused maareform oma võimuloleku ajal 2010. aastaks lõpule viia. Paratamatult ootab ees veel ka haldusreform.

Taavi Madiberk: kodu tuleb vabastada maamaksust

2008-10-27T10:41:00.000-07:00

Maamaks on vanim tsentraalselt ja organiseeritult kogutud maks. Eestis maksustatakse maaomandit 1993. aastal vastu võetud maamaksuseaduse kohaselt.

Eestis on kinnisvaraomanike osakaal Euroopa kõrgeim. Olukord, kus 88 protsenti elanikest on kinnisvaraomanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja (seni) madalast omandimaksu tasemest.

Maamaksu kogumise kulud moodustavad konservatiivsete kalkulatsioonide kohaselt üle viiendiku kogutavast maksusummast, kuid maksulaekumine on peaaegu sajaprotsendiline, sest erinevalt teistest varaliikidest pole kinnisvara võimalik maksukogujate eest peita. Maksude optimeerimise skeemid annavad märksa vähem mänguruumi. Piltlikult öeldes ei saa Nõmme põliselanik oma isakodu Hollandi Antillidele viia ja see tagab stabiilse maksulaekumise. Kuid erinevalt muudest varaliikidest ei anna kodu omamine (mitteomamine) lõviosal juhtudest usaldusväärset teavet inimeste sissetulekutest või maksevõimest.

Kodu maksustamise puhul tuleb arvestada, et kodu pole vaid ruutmeetrihinnale taandatav kinnisvara, vaid eelkõige emotsionaalne väärtus. Just kindel kodu loob turvatunde ja eeldused inimese tasakaalustatud arenguks. Asjata ei öelda, et kodu on inimese kindlus.

Kohaliku omavalituse tuluallikas?

Maamaks on riiklik maks, mis laekub kohaliku omavalitsuse (KOV) eelarvesse. Maamaksu arvestatakse, korrutades pindala maa maksustamishinnaga, mis peaks seaduse kohaselt vastama maa harilikule väärtusele, ning maamaksumääraga, mis võib olla vahemikus 0,1–2,5 protsenti. Maamaksumäära fikseerimise õigus ja kohustus lasub kohalikul omavalitsusel.Tallinnas on maamaksumäär 1,5 protsenti, paljudes valdades kehtib aga maksimaalmäär 2,5 protsenti.

Kaks protsenti kohalike omavalitsuse tuludest moodustab elamumaast saadav maksusumma. Sellest veel väiksema osa moodustab kodude aluse maa eest saadav maamaks, kuid arvestuslikult ei ole see suurem kui 200 miljonit krooni aastas.

Jäämäe veepealne osa

Maamaksuküsimus tõusis tavakodanikule valulikult päevakorda seoses maksu kahe ja poole kordse tõusuga Tallinnas. Tegelikkuses on probleem üleriigiline. Kuigi Tallinna maksumäär on riigi keskmisest isegi madalam, on pealinnas makstavad summad suurimad, sest linna maa hind oli viimase korralise hindamise ajal (2001) konkurentsitult kõrgeim.

Tallinna praegune problemaatika võib osutuda kõigest jäämäe veepealseks tipuks. Maa maksustamishinna aluseks on maa korralised hindamised, mida on siiani tehtud aastatel 1993, 1997 ja 2001. Keskkonnaministeeriumi teatel kavatsetakse uus maa ümberhindamine teha 2009. aastal, mis tähendaks maamaksu üleriigilist tõusu kuni seitse korda.

Maamaksu pooldajate üks põhilisi väiteid on, et see väldib, et maa ahnitsevad kokku suuromanikud. See seaduspära kehtib tõepoolest, kuid kõigi muude maaliikide, mitte kodude puhul. Meriväljal maksab 2000 m² krundi omanik maamaksu üle 1000 krooni kuus. Tallinna linnavalitsuse väitel peaks maamaks eelkõige kuluma kanaliseerimisele. Olukorra teeb paradoksaalseks, et lisaks kanalisatsiooniga liitumisele (loe: kanalisatsiooni väljaehitamisele) tuleb jooksvalt maksta ka kanalisatsiooni kasutamise eest. Tegu on sisuliselt topeltkaristusega.

Suured halduskulud

Kuid probleem ei puuduta ainult majaomanikke. Näiteks Kadriorus asuva ühe ruutmeetri korteripinna eest võib olla maamaks neli krooni kuus. See on suurusjärgult sama summa, mida korteriomanikud on võimelised igakuiselt remondifondi panema.

Samas jagatakse igal aastal kohaliku omavalitsuse eelarve kaudu abi piiratud arvu kortermajade renoveerimiseks. Maksude kogumine ja nende uuesti laiali jaotamine on alati seotud põhjendamatult suurte avaliku halduse kuludega.

Nagu eelnevalt öeldud, on maamaks kulukaim maks. Et maksu administreerimisele kulub viiendik maksusummast, tasub eelkirjeldatud Merivälja elanik 3000 krooni aastas ainuüksi selleks, et tema käest maamaksu üldse koguda saaks.

Õigusriik eristub seadusriigist sellega, et igal kehtestatud regulatsioonil on eesmärk ning seadusel, ka maksuseadusel, mõte. Riik eksisteerib kodanike teenindamise eest seismise, mitte nende maksustamise eesmärgil. Maa maksustamise eesmärk ei ole erinevalt levinud väärarusaamast seotud konkreetsete avalike teenuste pakkumise, näiteks kanaliseerimise lõpule viimisega. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Eesti Omanike Keskliit leiab, et seadus, mille eesmärk on elavdada kodude müüki, on ühiskondlikult destruktiivse iseloomuga ning loob tulevikuks soodsa pinnase tõsistele sotsiaalsetele kataklüsmidele.

Ka vajab analüüsimist, kas maamaks paneb kodualust maad tõhusamalt kasutama. Küsimusele positiivselt vastates jõuame tragikoomilise järelduseni ja saame küsida: kas säärane koormis peaks motiveerima Kadrioru koduomanikust pereisa, kes maksab oma 700-ruutmeetrise krundi eest 20 000 krooni aastas, rajama oma koduaeda tulunduslikel eesmärkidel kapsamaad? Samas on Kadriorg miljööväärtuslik ala, kus hoonestustihedus on piiratud ja koduomanikul puudub võimalus jätta enda kasutusse väikesem maatükk.

Eesti Omanike Keskliit on jätkuvalt seisukohal, et maamaksu kasutamine kodude müügi elavdamise ja maa tõhusama kasutamise eesmärgil on kohatu meetod. Eesti sotsiaalse taustsüsteemi juures on tegemist ebaproportsionaalse meetmega, mis suurendab sotsiaalset ebaõiglust ja vähendab rahva jätkusuutlikkust.

Meie kõrgeim ühiskondlik leping – Eesti Vabariigi põhiseadus – toob eraldi prioriteedina välja lasterikkad pered. Ühelt poolt on lasterikkad pered ilma maamaksutagi majanduslik riskigrupp, teisalt on laste saamise üks tähtsamaid eeldusi piisavalt suur elamispind, kuhu noor pere end majutada saaks. Pole ruumi, pole lapsi, seega võib see tulevikus mõjuda negatiivselt Eesti iibele.

Omanik kui rentnik

Seaduse kohaselt on maamaksumäär Eestis 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast, mille aluseks omakorda on maa harilik väärtus viimasel korralisel hindamisel. Maksimaalse määra – 2,5 protsenti – rakendamisel, mida paljud omavalitsused ka kasutavad, peaks oma maa väärtuse tagasi maksma 40 aastaga, Tallinnas on vastavad näitajad 1,5 protsenti ja 66 aastat.

Võrdluseks: põhjanaabrid rakendavad kodude puhul küll kinnisvaramaksu, kuid maksumääraks on 0,15–0,5 protsenti kinnisvara maksustamise hinnast. Soomes on kinnisvara maksustamise hind 70 protsenti kodu turuväärtusest, 30-protsendiline puhver on loodud turukõikumistest omanikule tekitatava potentsiaalse kahju minimeerimiseks.

Eestis võetakse aluseks maa harilik väärtus – sisuliselt turuhind. Markantsematel juhtudel võibki maa hind moodustada 70 protsenti kinnisvara (maa ning maja koos) turuväärtusest.Koduomanik on seoses põhiõigusi piirava ebaproportsionaalse maamaksuga pandud sunniviisiliselt tähtajatu rentniku olukorda. Kuid erinevalt tavalisest üüripinnast on oma kodust, millesse on investeeritud nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt, palju raskem loobuda.

Eesti Omanike Keskliidu toel on mitmed koduomanikud maamaksuteate vaidlustanud ja pöördunud halduskohtusse, hindamaks maamaksu põhiseaduslikkust konkreetsetel juhtudel.Tegemist on teedrajava vaidlusega kodanike põhiõiguste tagamisel. Keskkonnaministeeriumi lähiaastatel plaanitava maade ümberhindamisega võib vaidlusel olla edaspidi väga tõsiseid tagajärgi tuhandetele koduomanikele mitte ainult Tallinnas, vaid üle Eesti.

Seaduseelnõu

Eesti Omanike Keskliidu ettepanek on kehtestada üleriigiline kodude maamaksu vabastus. Maksust vabastatud oleks maa omanikud ja maa kasutajad (maamaksuseaduse 10. artikli tähenduses) elamumaalt, millel asuvas elamus või korteris on tema registreeritud elukoht.

Juhul, kui maa omanik või maa kasutaja omab mõttelist osa elamumaast, millel asuvas elamus või korteris on tema registreeritud elukoht, siis vabastatakse ta maamaksust vastavalt mõttelise osa suurusele.

Kodu vabastamist maamaksust toetab viimaste uuringute alusel kaks kolmandikku Eesti elanikest. Kuid mööngem, et maksude küsimusi ei otsustata referendumil. See on antud parlamendi ja kohalike maksude puhul KOVde pädevusse. Kuid avalik võim ei tohi unustada, et demokraatlikus ühiskonnas on maksude kehtestamine eelkõige vastutus, mitte vabadus.Maksude eesmärk ei tohi olla üksnes nendest saadav tulu.

Eesti Omanike Keskliit on kodu maamaksust vabastamiseks kogunud portaalis juba ligikaudu 10 000 toetusavaldust. See koduomanikke ühendav organisatsioon leiab, et lõppastmes peab rahva üldisele konsensusele kodu maksustamise küsimuses vastama ka rahva valitud esindajate konsensus.

Taavi Madiberk: Eesti vajab energiaagentuuri

2008-10-27T10:36:00.000-07:00

Külma sõja hilise jätkuna on puhkenud üleilmne energiasõda. Energeetika lahinguväljal pannakse paika geopoliitilised ning piirkondlikud jõujooned, määratakse riikide konkurentsivõime ja suveräänsuse jätkusuutlikkus. Gruusia sündmused näitavad, et energiasõja majanduslik-poliitilise ambitsiooni realiseerimisel on jõutud agressiivsest retoorikast täiemahulise agressioonini.

Üldiselt aktsepteeritud stsenaariumi järgi kasvab energianõudlus järgmise 30 aasta jooksul vähemalt kaks korda. Euroopa Liit on kliimapaketiga vabatahtlikult piiranud fossiilsete kütuste kasutamist ning keskkonnakaitsele viidates on paljud riigid loobunud tuumaenergia arendamisest.
See on jätnud energiabilanssi tühimiku, mida täidab ideaalselt peaaegu CO²-emissioonivaba maagaas ning rikkalike energiaressurssidega Venemaa saab siit imperialistlikus geopoliitilises mängus tugeva majandusliku ning poliitilise eelise. Gazpromi tegevjuhi asetäitja Aleksandr Medvedevi teatel tõstetakse Lääne-Euroopale tarnitava gaasi hinda juba järgmisel aastal kaks korda, suure tõenäosusega rakendatakse analoogset hinnakujundust lähitulevikus ka Balti riikidele ja Ukrainale.

Vene gaasi julgeolekuoht ning hinnasurve on vaid üks osa laiemast energeetikapoliitikast. Eesti puhul on aga raske rääkida ühtsest energiapoliitikast olukorras, kus sisuliselt ei ole suudetud ellu rakendada ühtegi arengukava. Näiteks näeb 2004. aastal toonase majandusministri Andrus Ansipi vastu võetud arengukava aastani 2015 ette hoopis energiabilansis Vene gaasi mahu suurendamist.Ajakirjanduses on palju käsitletud Euroopa ja Venemaa vahelist gaasisõltuvust kui klassikalist ostu-müügisuhet, väites, et Venemaa on Euroopast suuremas sõltuvuses kui vastupidi. Tehniliselt korrektne väide ei too välja kahte tõika: esiteks puudub ELil ühtne energiapoliitika, rääkimata energiaalasest välispoliitikast, teiseks on Gazprom näidanud valmidust äriettevõttena kannatada lühiajalist kahju teostamaks Venemaa imperialistlikku ambitsiooni. Parim näide on Lukašenka survestamine, mis päädis Valgevene Sõpruse torujuhtme naftatarnete katkestamisega, mistõttu olid häiritud ka Poola ja Saksamaa energiatarned.

Ühendatud Energiasüsteemide juht Anatoli Tšubais on juba 2003. aastal toonitanud, et Venemaa võetud tarnekohustused ning siseturunõudlus ületavad 2010. aastaks mitmekümneprotsendiliselt gaasi maksimaalset tootmismahtu. Teadlik lõhkipakkumine võimaldab rakendada jaga ja valitse põhimõtet – ühelt poolt hinda üles kruvida, teiselt poolt poliitiliselt tõrksad lepingupartnerid sootuks gaasita jätta. Gazpromi rolli kaalukust näitab asjaolu, et gaasihiiu endine juhatuse esimees on pragune riigi president Dmitri Medvedev.

Euroopa Liidus on võetud vastu soovitusliku iseloomuga direktiiv 55/2003EÜ, mis ütleb, et gaasitarnija põhivõrgu omanik ning jaemüüja peavad olema lahutatud. Ettevalmistamisel on kohustusliku loomuga direktiiv, mis lõpetaks Gazpromi tegevuse gaasi põhivõrgu omanikuna ning kohustaks Eestit Gazpromi Eesti Gaasi omanikeringist välja ostma. Direktiivi rakendamisega kaasneks nii arvestatav rahaline väljaminek kui ka Gazpromi poolt juriidiline ja Venemaa poolt poliitiline surve. Sestap ongi Eesti valitsus palunud erandit, et Gazprom saaks Eesti gaasiturul edasi tegutseda.

Eelnimetatud otsus võiks olla õigustatud, kui oleks selge poliitiline tahe pakkuda Vene gaasile pikas perspektiivis tõsiseltvõetavaid alternatiive, survestades Eesti Gaasi ja kaudselt ka Gazpromi turumajanduslike hoobadega. Juhul kui konkreetseid plaane Vene gaasi osakaalu vähendamiseks lähiajal välja ei töötata ning edukalt ellu ei rakendata, jääb erandi palumine täiesti mõistetamatuks.

Eesti eesmärk peaks olema tasakaalustatud energiaportfell, kus on maandatud Vene gaasist tulenevad julgeoleku- ja hinnariskid. Selge on, et Vene gaasi osakaalu, mis moodustab peaaegu et viiendiku primaarenergiabilansist ning üle 45 protsendi soojusenergia bilansist, tuleb suurusjärgu võrra vähendada. Selleks on 3–5 aasta perspektiivis vaja kasutusele võtta komplekssed meetmed pearõhuga biomassil põhinevate koostootmisjaamade rajamisel ning nende integreerimisel elektri- ning kaugkütte süsteemidesse.

Väo koostootmisjaam suudaks käivitamisel toota 500 GWh energiat aastas. Soojuse ja elektri jaotamine koostootmisjaamas on mõnevõrra virtuaalne, ent hinnanguliselt saaks juba üks jaam täita arvestatava osa soojusenergia bilansist, mis tähendab, et Vene gaasi saab soojamajanduses edukalt asendada biomassil põhinevate koostootmisjaamadega.

Probleem ei teki ka biomassi puudusest – Eestis leidub piisavalt hakkepuitu, energiavõsa, aga ka näiteks jäätmeid ning turvast. Õnnetuseks on meil vajalikul tasemel välja arendamata elektri- ja kaugküttesüsteemid, mistõttu pole toodetavat energiat kuskile turustada.

Sügisest tõuseb kütte ja gaasi hind ka ilma aktsiisi kehtestamata kodutarbijale hüppeliselt kuni 40 protsenti. Ainuüksi ühe ettevõtte, Tallinna Kütte hinnatõus tõstab tarbijahinnaindeksit (THI) peaaegu 0,6 protsenti. Kui veelgi tõsta gaasi ja seeläbi kütte hinda, võib sellel olla ohtlikke sotsiaalseid tagajärgi. Tarbija otsib sellises olukorras kindlasti alternatiivi, ent seda ei suuda hetkel talle kahjuks keegi pakkuda.

Sisuliselt karistataks koduomanikke riigi tegematajätmise eest. Ainus reaalne alternatiiv oleks üle minna elektriküttele, kuid see ei oleks sugugi odavam lahendus ning võimalik suurenev elektrienergia tarbimine on samuti läbi mõtlemata. Gaasi osakaalu on võimalik vähendada vaid terviklike energiapoliitiliste lahenduste abil. Lahendus Eesti energeetikaprobleemidele pikas perspektiivis on oma tuumajaama ehitamine. Lahtine on küsimus, kas ehitada kohe võimsusega 1200 MW kahe blokiga jaam või mitu väiksemat.Leedu tuumajaam on jäänud visandlikuks ning suletava Ignalina jaama asemele ei suuda Leedu mõne aastaga midagi luua. Asjaolu, et Venemaa plaanib ehitada Kaliningradi 2400-megavatist jaama (Kaliningradi maksimaalne energiatarbimine on 900 MW) tähendab, et Leedu tuumajaam võib osutuda üleüldse unistuseks. Pärast Ignalina sulgemist jääb Leedu üle 70 protsendi ulatuses energiasõltuvusse Vene gaasist, mistõttu võivad Venemaa kätte sattuda Leedu energiapoliitikat mõjutavad hoovad. President Valdas Adamkuse sõnul võib see tähendada sisuliselt soometumist.

Alternatiivina on räägitud Eesti Energia kavast osaleda Soome tuumajaama projektis, ent see plaan on seni vaid retoorika. Kindlustunde saavutamiseks peab Eesti ehitama oma tuumajaama ja vastutustundetu on siinkohal rahvast Tšernobõli kaardiga hirmutada. Tuumaenergia on seni lihtsalt pikas perspektiivis odavaim energialiik.

Nordstreami nõukogu esimehe Gerhard Schröderi valitsusajal võeti Saksamaal vastu otsus, et tuumaenergia arendamine lõpetatakse ja jaamad suletakse aastaks 2020. Tol hetkel portreteeriti seda otsust kui roheliste triumfi. «Kasulike idiootide» abil tekitati energiabilanssi meeletu tühimik, seeläbi andes rohelise tule Vene gaasi Trooja hobuse sissejuhatamiseks.

Euroopa suurvõimudest on kõige venesõbralikumad just Itaalia ja Saksamaa: kaks riiki, kus on otsustatud tuumaenergiast loobuda või seda tugevalt piirata. Sama lugu on kliimapaketiga, mis on Euroopa jaoks tõstnud energiahindu, murendanud energiajulgeolekut ning doominoefektina avanud samuti tee Vene gaasile. Samas kliimapaketi põhistuseks oleva inimtegevusest põhjustatud CO²-emissiooni ning kliima soojenemise vahelist märkimisväärset korrelatsiooni pole siiamaani teaduslikult tõestatud. Energeetika on majanduse alus ning põhjendamatult tähelepanuta jäänud valdkond, kuna praeguseid poliitilisi otsuseid tunnetatakse alles ülejärgmiste valimiste ajal. Eesti on ainus euroliidu liikmesriik, kus puudub energiaagentuur. Toimiva energiaagentuuri rajamine on Eesti konkurentsivõimelisuse tagamise ning iseolemise garandiks.

Energiaagentuuri ülesanne oleks luua Eestile tasakaalustatud energiaportfell, kus hinna- ja julgeolekuriskid on võimalikult maandatud. Akuutseks muudab energiaagentuuri loomise ka energiaturu vabanemine, sest ka vaba konkurentsi tingimustes tuleb kommunaalteenuste valdkonnas võtta kodutarbija kui nõrgem pool erilise hoole alla kaitsmaks teda põhjendamatu hinnakujunduse eest.

Samas tuleb välja arendada elektrienergia- ja küttesüsteemide põhivõrgud selliselt, et biomassil töötavatel koostootmisjaamadel oleks oma toodangut kuhugi turustada. Energiaagentuur peab ka tagama, et põlevkivi jääks veel pikkadeks aastateks Eesti energeetiliseks selgrooks. Kuna CO²-emissiooni kvoodist saadavad tulud laekuvad otse riigile, peaks jätkusuutlikkuse tagamiseks kaaluma riiklikes huvides põlevkivitööstuse otsetoetamist.

Omariikluse säilimise eelduseks on elujõuline välispoliitika. Euroopa Liidu ning ka Eesti välispoliitika tuleval kümnendil on ennekõike energiapoliitika. Kuid mõnevõrra kohatu on energiajulgeolekust rääkides toonitada Nabucco torujuhtme või energiaharta Venemaa-poolse ratifitseerimise vajadust, kui kodune energiajulgeolek ning -poliitika laiemalt on täiesti lahendamata. Selleks vajamegi tõhusat päevapoliitikaülest rakendusorganit – energiaagentuuri.

Taavi Madiberk, Eesti Omanike Keskliidu peasekretär

Taavi Madiberk: vene gaasist tuleb loobuda

2008-10-20T02:11:00.000-07:00

Gruusia sõda on kaasa toonud välispoliitilise paradigma muutuse, joonistades uued geopoliitilised jõujooned. Gruusia näite varal on lõpule viidud Venemaa-poolne suveräänsuse diskursuse ümbermõtestamine agressiivsest «kaasmaalaste kaitsmisest» lähtudes.
Lähivälismaa doktriini jätkuv propageerimine annab tunnistust püüdlusest taastada bipolaarne maailmakord. Venemaa sõjalis-imperialistlike ambitsioonide jõuline taasilmumine toetub suuresti energiakandjatest tulenevatele nafta- ja gaasidollaritele.Erinevalt Gruusiast suutis Eesti kaalutletud tegevuse kaudu üheksakümnendate alguses vältida oma Lõuna-Osseetia teket.
Kuid Venemaa peamine võimsus peitub energeetilises potentsiaalis. Sestap hoiabki Moskva taskus väga ohtlikku trumpi.
Nimelt ostetakse 100% Eestis kasutatavast maagaasist Gazpromilt – Kremli äriliselt käepikenduselt.
Mis veelgi olulisem – omakorda 46% soojusenergiast toodetakse Vene maagaasist. Eestis gaasiga seonduvat tervikmonopoli omavas ASis Eesti Gaas on Gazpromil 37%-line osalus, teine umbkaudu kolmandik kuulub E.O.N Ruhrgasile – Gazpromi partnerile Vene-Saksa gaasijuhtmes.Eesti Gaasi (EG) väitel jätkub kõiki alternatiive kasutades kodutarbijatele gaasi ja toasooja Vene gaasitarnete lõppemisel maksimaalselt üheks kuuks. Esimene gaasi ja toasooja hüppeline hinnatõus on kohale jõudnud, Gazpromi tegevdirektori Aleksei Milleri teatel on plaanis Euroopale müüdava gaasi hinda veelgi tugevalt tõsta.
Anatoli Tšubaisi sõnul pole Venemaa piisavalt investeerinud uute gaasimaardlate rajamisse ning tehnilise taseme tõstmisesse, seega tekib selle kümnendi lõpus tugev energiadefitsiit. Konkurentsiameti otsusega on kooskõlastatud monopolide EG ning Tallinna Kütte uued hinnad kodutarbijatele. Sügisest kehtima hakkav toasooja 38%-line ja gaasi kuni 37%-line hinnatõus suurendab kodutarbijate kulusid tuhandete kroonide võrra aastas.
Rahandusministeeriumi hinnangul tõstab juba ainuüksi Tallinna Kütte hinnatõus üleriigilist tarbijahinnaindeksit 0,58 protsenti. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) vaidlustas esimest korda Eestis universaalteenuse hinnatõusu kodutarbijale, kaevates konkurentsiameti hinnakooskõlastuse otsuse kui haldusakti Tallinna halduskohtusse.Konkurentsiamet võimaldas EG hüppelise hinnatõusu kooskõlastanud 24-leheküljelisest otsusest tutvuda vaid kahe (sic!) leheküljega, korrates vastavasisulist pressiteadet.
Sisuliselt anti kodutarbijale teada ainult uuest tariifist, mitte hinnatõusu põhjustest ning see on õigusriigis lubamatu. Ka MKM on energiamajanduse SWOT analüüsis välja toonud nõrgad ja läbipaistmatud maagaasi tarnelepingud.Kaebuses taotletakse, et EG ja Gazpromi vaheline leping peab olema hinnakujundust puudutavates sätetes avalik. EG hind kodutarbijale sõltub sisuliselt nafta hinnast ning euro-dollari vahetuskursist, kuid millist metoodikat hinnavalemis kasutatakse, kes tagab hinna langemise, kui nafta hind kukub ja muud külgnevad küsimused, ei tohi kuuluda ärisaladuse alla.Venemaaga seob meid kolm gaasijuhet. Neist kaks, mis lähevad üle piiri Narva juures, ei ole kasutusel. Kolmas gaasitoru ühendab Tartut ja Izborskit Petserimaal.
Sellest torust ei jätku kogu Eesti tarbeks, eriti talvel, kui tarbimine kasvab, sest Venemaa loodeosa tarvitab ise nii palju, et peab Lätist looduslikust gaasihoidlast lisa võtma. Eesti Välispoliitika Instituudis valminud uuring energiajulgeoleku kohta märgib, et Inčukalnsi mahutitest käib läbi koguni 70% Eestis müüdavast maagaasist.
«Venemaalt tuleva ainsa torujuhtme mis tahes rikke või lekke korral võivad Eesti ja Läti jääda ilma Venemaal tarnitavast gaasist. Inčukalnsi gaasihoidlate mahu kasutamine on kriisiolukorras küsitav, sest samal ajal on kriisis ka Läti ja tema pidev gaasivajadus on Eesti omast mitu korda suurem.»Juhul kui Venemaa peaks otsustama energiatarne lõpetada, viidates näiteks suurenenud kodumaisele tarbimisele või tõstes veel kord hüppeliselt hindu, on Eesti sotsiaalse katastroofi veerel. Gaasi ja kütteta jääksid sajad tuhanded inimesed, pea täielikult Lasnamäe, Mustamäe ja Annelinn.
Magalarajoonides elab teatavasti ka proportsionaalselt väga palju vene rahvusest inimesi, keda Moskva liigitab meelevaldselt kaasmaalaste hulka. Külm tuba ja konflikt Gazpromiga võib suunata Moskva-meelsete viha, mida toidab ka jahenev majanduskliima, riigisiseste institutsioonide vastu.Lisaks EG-le ostab Eestis Vene gaasi AS Nitrofert (20% üldmahust). Ajakirjanduses on korduvalt toodud välja võrdlusandmeid EG ja Nitroferdi gaasitarnehinnast. Aastal 2006 oli Gazpromi hind EG-le 138 dollarit 1000 kuupmeetri kohta, Nitroferdile oli hind 55 dollarit madalam, 89 dollarit.
Arvestades, et Gazprom on monopoolne tarnija, ei tohi konkurentsiseaduse kohaselt ühtegi turuosalist panna ebavõrdsesse situatsiooni.Tegemist on keeruka konkurentsiõiguse vaidlusega, mida EOKL praegu analüüsib. Kindlasti mängib rolli tõik, et Nitroferdi omanikud on Gazpromiga seotud isikud. Kui EG ostaks gaasi samade hindadega kui Nitrofert, peaks gaasi- ja küttearved olema ligi poole väiksemad kui praegu.Gaasiturg tuleks viia kooskõlla direktiiviga 2003/55/EÜ, mille kohaselt ei tohi tootja, põhivõrgu omanik ja lõpptarbijale müüja olla sama ettevõte – eemaldada Gazprom EG omanikeringist. EOKLi meelest tuleks riiklikult motiveerida ja sanktsioneerida kaugkütte teenuse pakkujaid loobuma gaasitoormest ning otsima odavamaid ja tarnekindlamaid alternatiive.