ERAMUTE ELEKTRIPAIGALDISTE NÕUETEKOHASTAMINE

Ehitamise lõpetamisel on hoone omaniku kohustuseks hoonele kasutusloa taotlemine.
Üsna levinud on arvamus, et kasutusloa hankimata jätmine mingeid negatiivseid tagajärgi kaasa ei too. Tegelikult on aga hoone kasutamine kasutusloata seadusega keelatud ning kohalikul omavalitsusel on õigus vastava kohustuse täitmata jätnud ehitise omanikku trahvida. Probleemid võivad tekkida ka kindlustusjuhtumi korral - enamik kindlustusandjaid välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele.

Iga hoone tehnosüsteemide üheks oluliseks osaks on elektripaigaldis.
Paljudel inimestel on arvamus, et suurema osa elektripaigaldises tehtavatest elektritöödest võib ise ära teha, kuid nii see asi pole.
Elektriohutusseadus (EOS) määratleb lihtsa elektritöö mõiste, mida võib teha iga isik (EOS-i järgi tavaisik).
Lihtsate elektritööde alla kuuluvad:
--lampide asendamine valgustites,
--kilbis asuvate lülitite sisse- ja väljalülitamine,
--sulavkaitsmete vahetamine samaväärsetega,
--pinge kontrollimine indikaatoriga,
--kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine,
--kaitsejuhita kohtkindla valgusti (laelambi) ühendamine valgustiklemmidega,
--pistikupesade ja lülitite kaante eemaldamine tapeetimise või värvimise ajaks.

Loetletud töid tohib sooritada loomulikult pingevabas olukorras. Igasuguste keerukamate tööde, näiteks ka täiendavate pistikupesade paigaldamiseks, tuleks pöörduda asjatundjate poole. Elektripaigaldises tehtud täiendused ja muudatused tuleb kindlasti kajastada paigaldise teostusjoonistes või projektis.

Kehtiva Elektriohutusseaduse järgi tohib elektripaigaldist ehitada ainult Majandustegevuse Registris (MTR) registreeritud elektritööde ettevõtja. Elektritööde alustamiseks peaks olema elektriprojekt, mille alusel tööd läbi viiakse. Elektritöö lõpetamisel tuleb vormistada teostusjoonised ja ehitaja deklaratsioon, tellida elektrilised kontrollmõõtmised akrediteeritud mõõtelaborilt ja saada nõuetekohasuse tunnistus akrediteeritud inspekteerimisasutuselt. Kõikide nende protseduuride täitmine on hädavajalikuks eelduseks hoone kasutusloa saamisel.

Üsna tihti esineb olukordi, kus kasutusloa saamist pole taotletud, kuigi ehitis on enam-vähem korralik või on vaja teha mingeid pisiparandusi ja vormistada dokumente. Samuti on ka hoone elektripaigaldisega, mille nõuetekohasuse vormistamine on jäänud mingil põhjusel tegemata. Et asi korda teha, tuleks tellida pädevalt elektriala isikult objekti ülevaatus, kes siis juhendab hoone omanikku, mida oleks vaja hoonele elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse väljastamiseks teha.

Toomas Väljaots
Browik Eesti OÜ
www.browik.ee